Füüsika põhikoolis, III kooliaste

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000

LCG purposes	Assessing the learner's knowledge or skill state
LCG purposes	Designing a personal learning path
LCG purposes	Opening up a learning outcome
LCG purposes	Selecting an assessment task or learning activity
conforms to profile	https://oppekava.edu.ee/a/Knobitite_kirjeldamise_ja_seostamise_reeglid#LCG-KNOBIT-0.1
dcterms:description	Põhikooli riikliku õppekava füüsika (lisa 4, 2.3.3) õpitulemused knobititeks jaotatuna: valgus-, mehaanika-, elektri- ja soojusõpetus ning tuumaenergia. et
dcterms:identifier	K12-SCOPE-26000
dcterms:license	https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/
dcterms:rights	Copyright 2026 Peep Küngas. Licensed under CC BY 4.0.
dcterms:title	Füüsika põhikoolis, III kooliaste et
owl:sameAs	https://oppekava.edu.ee/a/F%C3%BC%C3%BCsika_p%C3%B5hikoolis,_III_kooliaste
schema:license	https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/
skos:note	audience: Põhikooli III kooliastme õpilased et
skos:note	domain: Füüsika et
skos:note	level: Põhikooli riiklik õppekava, Füüsika et

Items and references

valemist tundmatu suuruse edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26001

dcterms:identifier	I-26001
rdfs:label	valemist tundmatu suuruse et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Valemist v = s/t avalda aeg t. et
solvable with	set of Avaldab valemist tundmatu suuruse

mõõtühikuid edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26002

dcterms:identifier	I-26002
rdfs:label	mõõtühikuid et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Teisenda: 250 cm² = ? m²; 1,5 h = ? s. et
solvable with	set of Teisendab mõõtühikuid

punkte koordinaatteljestikus edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26003

dcterms:identifier	I-26003
rdfs:label	punkte koordinaatteljestikus et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Märgi teljestikku punktid (0; 0), (2; 4) ja (5; 10) ning loe graafikult x = 3 juures y väärtus, kui punktid on sirgel. et
solvable with	set of Märgib punkte koordinaatteljestikus

valgusallikate liike edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26004

dcterms:identifier	I-26004
rdfs:label	valgusallikate liike et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline loetletuist on looduslik valgusallikas? (a) Kuu; (b) Päike; (c) taskulamp; (d) LED-lamp et
solvable with	set of Nimetab valgusallikate liike

valge valguse koostist spektrivärvustest edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26005

dcterms:identifier	I-26005
rdfs:label	valge valguse koostist spektrivärvustest et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis juhtub valge valgusega, kui see läbib klaasprisma? (a) muutub mustaks; (b) muutub ainult punaseks; (c) laguneb spektrivärvusteks; (d) kaob et
solvable with	set of Selgitab valge valguse koostist spektrivärvustest

valgusallikaid suuruse järgi edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26006

dcterms:identifier	I-26006
rdfs:label	valgusallikaid suuruse järgi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Liigita punktallikaks või laiendatud allikaks: tähistaevas olev täht (vaatleja Maal); laeva helkur 3 m kauguselt; luminofoorlamp toas; taskulambi pirn 20 m kauguselt; päikesepaiste aknast. et
solvable with	set of Liigitab valgusallikaid suuruse järgi

valgusallikaid spektraalse koostise järgi edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26007

dcterms:identifier	I-26007
rdfs:label	valgusallikaid spektraalse koostise järgi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Liigita valge või ühevärvilise valguse allikaks: Päike; punane laserkursor; hõõgpirn; naatriumlamp tänavavalgustuses; küünlaleek. et
solvable with	set of Liigitab valgusallikaid spektraalse koostise järgi

valguse sirgjoonelise levimise seadust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26008

dcterms:identifier	I-26008
rdfs:label	valguse sirgjoonelise levimise seadust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Miks tekib läbipaistmatu eseme taha vari? (a) valgus levib sirgjooneliselt; (b) ese kiirgab pimedust; (c) valgus kaob õhus; (d) valgus levib ringjooneliselt et
solvable with	set of Selgitab valguse sirgjoonelise levimise seadust

valguse peegeldumise seadust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26009

dcterms:identifier	I-26009
rdfs:label	valguse peegeldumise seadust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kiir langeb peeglile 30° nurga all pinnanormaali suhtes. Kui suur on peegeldumisnurk? (a) 60°; (b) 90°; (c) 30°; (d) 0° et
solvable with	set of Selgitab valguse peegeldumise seadust

sirgjoonelist levimist selgitava joonise edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26010

dcterms:identifier	I-26010
rdfs:label	sirgjoonelist levimist selgitava joonise et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Joonista punktallika, ketasekujulise eseme ja ekraani korral valguskiired ning märgi varju ala. Seejärel joonista sama laiendatud allikaga ja märgi poolvari. et
solvable with	set of Konstrueerib sirgjoonelist levimist selgitava joonise

peegeldumist selgitava joonise edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26011

dcterms:identifier	I-26011
rdfs:label	peegeldumist selgitava joonise et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Joonista tasapeegli ees oleva punkti A kaks peegeldunud kiirt ja leia kiirte abil punkti A kujutis. et
solvable with	set of Konstrueerib peegeldumist selgitava joonise

katse valguse levimise ja peegeldumise uurimiseks edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26012

dcterms:identifier	I-26012
rdfs:label	katse valguse levimise ja peegeldumise uurimiseks et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Uuri laserkiire või kitsa valgusvihuga katseliselt, kuidas sõltub peegeldumisnurk langemisnurgast. Mõõda kolme langemisnurga korral peegeldumisnurk ja tee järeldus. et
solvable with	set of Korraldab katse valguse levimise ja peegeldumise uurimiseks

valguse murdumise seaduspärasust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26013

dcterms:identifier	I-26013
rdfs:label	valguse murdumise seaduspärasust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kiir läheb õhust vette. Mis juhtub? (a) kiir kaugeneb pinnanormaalist; (b) kiir ei muuda suunda; (c) kiir läheneb pinnanormaalile; (d) kiir peegeldub täielikult et
solvable with	set of Selgitab valguse murdumise seaduspärasust

läätse tööpõhimõtet valguse murdumisega edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26014

dcterms:identifier	I-26014
rdfs:label	läätse tööpõhimõtet valguse murdumisega et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita, miks kumerlääts koondab selle peale langevad paralleelsed kiired ühte punkti. et
solvable with	set of Põhjendab läätse tööpõhimõtet valguse murdumisega

kiire suuna murdumisel kahe keskkonna piiril edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26015

dcterms:identifier	I-26015
rdfs:label	kiire suuna murdumisel kahe keskkonna piiril et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Joonista kiire käik, kui ta langeb õhust 45° nurga all klaasplaadi pinnale, läbib plaadi ja väljub teiselt poolt. Märgi pinnanormaalid. et
solvable with	set of Määrab kiire suuna murdumisel kahe keskkonna piiril

läätse fookuse ja fookuskauguse mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26016

dcterms:identifier	I-26016
rdfs:label	läätse fookuse ja fookuskauguse mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis on kumerläätse fookuskaugus? (a) läätse läbimõõt; (b) läätse paksus; (c) kaugus läätsest punktini, kuhu koonduvad peateljega paralleelsed kiired; (d) eseme kaugus läätsest et
solvable with	set of Selgitab läätse fookuse ja fookuskauguse mõistet

Läätse optiline tugevus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26017

dcterms:identifier	I-26017
rdfs:label	Läätse optiline tugevus et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kumb lääts on optiliselt tugevam? (a) fookuskaugus 10 cm; (b) fookuskaugus 1 m; (c) kõik on võrdsed; (d) fookuskaugus 50 cm et
solvable with	set of Selgitab läätse optilise tugevuse mõistet

kumer- ja nõgusläätse omadusi edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26018

dcterms:identifier	I-26018
rdfs:label	kumer- ja nõgusläätse omadusi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline väide kehtib nõgusläätse kohta? (a) koondab kiiri; (b) ei mõjuta kiiri; (c) hajutab kiiri; (d) on keskelt paksem et
solvable with	set of Eristab kumer- ja nõgusläätse omadusi

tõelise ja näiva kujutise erinevust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26019

dcterms:identifier	I-26019
rdfs:label	tõelise ja näiva kujutise erinevust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millist kujutist saab ekraanil jäädvustada? (a) tõelist; (b) kumbagi mitte; (c) näivat; (d) mõlemat et
solvable with	set of Selgitab tõelise ja näiva kujutise erinevust

kiirte käiku kumerläätses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26020

dcterms:identifier	I-26020
rdfs:label	kiirte käiku kumerläätses et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Joonista kumerläätse (F = 4 cm) ees 6 cm kaugusel asuva noole kujutis kolme kiirega. et
solvable with	set of Konstrueerib kiirte käiku kumerläätses

kiirte käiku nõgusläätses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26021

dcterms:identifier	I-26021
rdfs:label	kiirte käiku nõgusläätses et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Joonista nõgusläätse (F = 3 cm) ees 5 cm kaugusel asuva noole kujutis ja kirjuta, milline see on. et
solvable with	set of Konstrueerib kiirte käiku nõgusläätses

kumerläätse kujutise liigi eseme asukoha järgi edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26022

dcterms:identifier	I-26022
rdfs:label	kumerläätse kujutise liigi eseme asukoha järgi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Kumerläätse F = 5 cm. Millise kujutise annab ese, mis on läätsest (a) 12 cm; (b) 8 cm; (c) 3 cm kaugusel? Nimeta kujutise liik. et
solvable with	set of Määrab kumerläätse kujutise liigi eseme asukoha järgi

keha värvuse tekkimist peegeldumisest ja neeldumisest edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26023

dcterms:identifier	I-26023
rdfs:label	keha värvuse tekkimist peegeldumisest ja neeldumisest et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Miks näib tomat punane? (a) ta laseb punast valgust läbi; (b) ta neelab ainult punast valgust; (c) ta peegeldab punast valgust ja neelab muud; (d) ta kiirgab punast valgust et
solvable with	set of Selgitab keha värvuse tekkimist peegeldumisest ja neeldumisest

peegeldunud valguse spektrit eseme värvusega edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26024

dcterms:identifier	I-26024
rdfs:label	peegeldunud valguse spektrit eseme värvusega et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Millise värvi näib roheline leht (a) valges; (b) rohelises; (c) punases valguses? Põhjenda ühe lausega. et
solvable with	set of Seostab peegeldunud valguse spektrit eseme värvusega

joonise järgi luubi tööpõhimõtet edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26025

dcterms:identifier	I-26025
rdfs:label	joonise järgi luubi tööpõhimõtet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Joonisel on kumerlääts ja selle fookuse sees olev nool. Selgita joonise järgi, miks nool paistab läbi läätse suurenenud. et
solvable with	set of Selgitab joonise järgi luubi tööpõhimõtet

joonise järgi fotoaparaadi tööpõhimõtet edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26026

dcterms:identifier	I-26026
rdfs:label	joonise järgi fotoaparaadi tööpõhimõtet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Joonisel on kumerlääts, ese 2F-st kaugemal ja kujutis teisel pool. Selgita joonise järgi, kuidas fotoaparaat pildi saab ning milline see pilt on. et
solvable with	set of Selgitab joonise järgi fotoaparaadi tööpõhimõtet

joonise järgi mikroskoobi tööpõhimõtet edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26027

dcterms:identifier	I-26027
rdfs:label	joonise järgi mikroskoobi tööpõhimõtet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Joonisel on mikroskoobi objektiiv ja okulaar. Selgita, mis kujutise annab objektiiv ja mis kujutise näeb silm okulaari kaudu. et
solvable with	set of Selgitab joonise järgi mikroskoobi tööpõhimõtet

joonise järgi teleskoobi tööpõhimõtet edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26028

dcterms:identifier	I-26028
rdfs:label	joonise järgi teleskoobi tööpõhimõtet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Joonisel on teleskoobi objektiiv ja okulaar. Selgita joonise järgi, kuhu tekib kauge eseme kujutis ja kuidas okulaar seda kasutab. et
solvable with	set of Selgitab joonise järgi teleskoobi tööpõhimõtet

silma kui optilise süsteemi ehitust ja kujutise teket edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26029

dcterms:identifier	I-26029
rdfs:label	silma kui optilise süsteemi ehitust ja kujutise teket et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kus tekib silmas tõeline kujutis? (a) sarvkestal; (b) võrkkestal; (c) pupillil; (d) silmaläätsel et
solvable with	set of Selgitab silma kui optilise süsteemi ehitust ja kujutise teket

lühinägelikkuse põhjust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26030

dcterms:identifier	I-26030
rdfs:label	lühinägelikkuse põhjust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuhu tekib kauge eseme kujutis lühinägelikul inimesel? (a) võrkkestale; (b) võrkkesta ette; (c) sarvkestale; (d) võrkkesta taha et
solvable with	set of Selgitab lühinägelikkuse põhjust

kaugnägelikkuse põhjust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26031

dcterms:identifier	I-26031
rdfs:label	kaugnägelikkuse põhjust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kaugnägelikul tekib lähedal asuva eseme kujutis (a) võrkkesta ette; (b) silmalääts sisse; (c) võrkkesta taha; (d) võrkkestale et
solvable with	set of Selgitab kaugnägelikkuse põhjust

millise läätsega nägemisviga korrigeeritakse edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26032

dcterms:identifier	I-26032
rdfs:label	millise läätsega nägemisviga korrigeeritakse et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Õpilane näeb tahvlit udusena, lähedal olevat raamatut selgelt. Nimeta nägemisviga, selle põhjus ja milline lääts prillidesse sobib. et
solvable with	set of Määrab, millise läätsega nägemisviga korrigeeritakse

läätse optilise tugevuse fookuskauguse järgi edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26033

dcterms:identifier	I-26033
rdfs:label	läätse optilise tugevuse fookuskauguse järgi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Kumerläätse fookuskaugus on 25 cm. Arvuta läätse optiline tugevus dioptrites. et
solvable with	set of Arvutab läätse optilise tugevuse fookuskauguse järgi

läätse fookuskauguse optilise tugevuse järgi edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26034

dcterms:identifier	I-26034
rdfs:label	läätse fookuskauguse optilise tugevuse järgi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Prillilääts on optilise tugevusega +2,5 dptr. Arvuta läätse fookuskaugus sentimeetrites. et
solvable with	set of Arvutab läätse fookuskauguse optilise tugevuse järgi

kiiruse mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26035

dcterms:identifier	I-26035
rdfs:label	kiiruse mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida näitab keha kiirus? (a) keha massi; (b) keha mõõtmeid; (c) keha asukohta; (d) ajaühikus läbitud teepikkust et
solvable with	set of Selgitab kiiruse mõistet

ühtlast ja mitteühtlast liikumist edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26036

dcterms:identifier	I-26036
rdfs:label	ühtlast ja mitteühtlast liikumist et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline liikumine on ühtlane? (a) pall kukub alla; (b) auto peatub fooris; (c) lift liigub ühe kiirusega kolm sekundit; (d) jalgrattur sõidab mäest alla kiirendades et
solvable with	set of Eristab ühtlast ja mitteühtlast liikumist

keha keskmise kiiruse mõõtmistulemuste põhjal edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26037

dcterms:identifier	I-26037
rdfs:label	keha keskmise kiiruse mõõtmistulemuste põhjal et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Veereta kuul kallakul. Mõõda lindi ja stopperiga 1,0 m läbimise aeg kolmel korral, arvuta keskmine kiirus ja nimeta kaks mõõtmisvea allikat. et
solvable with	set of Määrab keha keskmise kiiruse mõõtmistulemuste põhjal

ühtlase liikumise teepikkuse ja aja graafiku edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26038

dcterms:identifier	I-26038
rdfs:label	ühtlase liikumise teepikkuse ja aja graafiku et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Tabel: t = 0; 2; 4; 6 s ja s = 0; 6; 12; 18 m. Joonesta teepikkuse ja aja graafik. et
solvable with	set of Joonestab ühtlase liikumise teepikkuse ja aja graafiku

liikumise graafikut edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26039

dcterms:identifier	I-26039
rdfs:label	liikumise graafikut et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Graafikul on kolm lõiku: sirge tõus 0–4 s (0 → 8 m), horisontaalne 4–6 s, uuesti tõus 6–10 s (8 → 20 m). Leia kiirus iga lõigu jaoks ja nimeta lõigu liik. et
solvable with	set of Analüüsib liikumise graafikut

kehade vastastikmõju mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26040

dcterms:identifier	I-26040
rdfs:label	kehade vastastikmõju mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Poiss lükkab liuväljal seisvat sõpra ja liigub ise tagasi. See näitab, et (a) vastastikmõju on alati kahepoolne; (b) kehad ei mõjuta teineteist; (c) mõju on ühepoolne; (d) liikumine toimub ainult sõbra suunas et
solvable with	set of Selgitab kehade vastastikmõju mõistet

kehade kiiruse muutumist sõltuvalt massist ja vastastikmõju kestusest edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26041

dcterms:identifier	I-26041
rdfs:label	kehade kiiruse muutumist sõltuvalt massist ja vastastikmõju kestusest et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kaks kelku põrkuvad. Kelgu A mass on väiksem. Millise kiirus muutub rohkem? (a) ei sõltu massist; (b) A; (c) B; (d) mõlema võrdselt et
solvable with	set of Selgitab kehade kiiruse muutumist sõltuvalt massist ja vastastikmõju kestusest

katseliselt vastastikmõjus olevate kehade kiiruse muutumist edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26042

dcterms:identifier	I-26042
rdfs:label	katseliselt vastastikmõjus olevate kehade kiiruse muutumist et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Lükka teineteisest eemale kaks kärut, millest üks on koormatud. Võrdle nende saavutatud kiirusi ja tee järeldus massi mõju kohta. et
solvable with	set of Uurib katseliselt vastastikmõjus olevate kehade kiiruse muutumist

kehade kiiruse muutumist konkreetses vastastikmõjus edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26043

dcterms:identifier	I-26043
rdfs:label	kehade kiiruse muutumist konkreetses vastastikmõjus et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Poiss hüppab kaldale kergelt paadilt. Miks paat liigub vastassuunas ja miks paadi kiirus on väiksem, kui poisi mass on paadist palju väiksem? et
solvable with	set of Põhjendab kehade kiiruse muutumist konkreetses vastastikmõjus

jõudu kui vastastikmõju tugevuse mõõtu edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26044

dcterms:identifier	I-26044
rdfs:label	jõudu kui vastastikmõju tugevuse mõõtu et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida iseloomustab jõud? (a) vastastikmõju tugevust; (b) keha temperatuuri; (c) keha kuju; (d) keha mõõtmeid et
solvable with	set of Selgitab jõudu kui vastastikmõju tugevuse mõõtu

raskusjõu mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26045

dcterms:identifier	I-26045
rdfs:label	raskusjõu mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuhu on suunatud raskusjõud? (a) ühtegi kindlat suunda pole; (b) Maa keskpunkti poole; (c) ülespoole; (d) külgsuunas et
solvable with	set of Selgitab raskusjõu mõistet

keha massi ja raskusjõudu edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26046

dcterms:identifier	I-26046
rdfs:label	keha massi ja raskusjõudu et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Astronaudi mass Kuul võrreldes Maaga on (a) sama, raskusjõud väiksem; (b) väiksem, raskusjõud sama; (c) mõlemad suuremad; (d) mõlemad nullid et
solvable with	set of Eristab keha massi ja raskusjõudu

eri kehadele mõjuvaid raskusjõude edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26047

dcterms:identifier	I-26047
rdfs:label	eri kehadele mõjuvaid raskusjõude et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Kehade massid on 0,5 kg; 2 kg; 1 kg ja 4 kg. Järjesta nad neile mõjuva raskusjõu järgi ja ütle, mitu korda on suurima keha raskusjõud suurem väikseima omast. et
solvable with	set of Võrdleb eri kehadele mõjuvaid raskusjõude

seisu-, liug- ja veerehõõret edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26048

dcterms:identifier	I-26048
rdfs:label	seisu-, liug- ja veerehõõret et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline hõõre on tavaliselt kõige väiksem? (a) seisuhõõre; (b) liughõõre; (c) veerehõõre; (d) kõik on võrdsed et
solvable with	set of Eristab seisu-, liug- ja veerehõõret

hõõrdejõu mõju kehade liikumisele edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26049

dcterms:identifier	I-26049
rdfs:label	hõõrdejõu mõju kehade liikumisele et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Miks on jääl kõndimine raskem kui asfaldil? (a) asfalt on libedam; (b) jää hõõre on väiksem; (c) jää hõõre on suurem; (d) jää on raskem et
solvable with	set of Selgitab hõõrdejõu mõju kehade liikumisele

katseliselt hõõrdejõu sõltuvust rõhumisjõust edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26050

dcterms:identifier	I-26050
rdfs:label	katseliselt hõõrdejõu sõltuvust rõhumisjõust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Vea dünamomeetriga klotsi ühtlaselt laual, lisades koormust. Mõõda hõõrdejõud kolme koormuse korral ja tee järeldus. et
solvable with	set of Uurib katseliselt hõõrdejõu sõltuvust rõhumisjõust

graafikult hõõrdejõu sõltuvust rõhumisjõust edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26051

dcterms:identifier	I-26051
rdfs:label	graafikult hõõrdejõu sõltuvust rõhumisjõust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Graafikutel on hõõrdejõu sõltuvus rõhumisjõust kahe pinna korral (A: 2 N → 0,6 N; B: 2 N → 1,0 N). Millisel pinnal on hõõre suurem? Mis liiki sõltuvus see on? et
solvable with	set of Analüüsib graafikult hõõrdejõu sõltuvust rõhumisjõust

elastsusjõu tekkimise põhjust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26052

dcterms:identifier	I-26052
rdfs:label	elastsusjõu tekkimise põhjust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Miks tekib venitatud vedrus elastsusjõud? (a) vedru on deformeeritud ja aineosakesed püüavad algset kuju taastada; (b) vedru muutub raskemaks; (c) vedru muutub soojaks; (d) vedru kaotab massi et
solvable with	set of Selgitab elastsusjõu tekkimise põhjust

elastset ja plastset deformatsiooni edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26053

dcterms:identifier	I-26053
rdfs:label	elastset ja plastset deformatsiooni et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline deformatsioon on plastne? (a) plastiliini muljumine; (b) kummi venitamine ja vabastamine; (c) vedru kokkusurumine ja vabastamine; (d) tennisepalli põrkumine et
solvable with	set of Eristab elastset ja plastset deformatsiooni

katseliselt vedru elastsusjõu sõltuvust pikenemisest edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26054

dcterms:identifier	I-26054
rdfs:label	katseliselt vedru elastsusjõu sõltuvust pikenemisest et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Riputa vedru külge 1, 2 ja 3 kaaluvihti. Mõõda vedru pikenemine ning tee järeldus elastsusjõu ja pikenemise seose kohta. et
solvable with	set of Uurib katseliselt vedru elastsusjõu sõltuvust pikenemisest

dünamomeetri ehitust ja tööpõhimõtet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26055

dcterms:identifier	I-26055
rdfs:label	dünamomeetri ehitust ja tööpõhimõtet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millel põhineb dünamomeetri tööpõhimõte? (a) vedru pikenemine jõu mõjul; (b) vedeliku paisumine; (c) valguse murdumine; (d) magnetvälja muutumine et
solvable with	set of Selgitab dünamomeetri ehitust ja tööpõhimõtet

Jõu mõõtmine dünamomeetriga edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26056

dcterms:identifier	I-26056
rdfs:label	Jõu mõõtmine dünamomeetriga et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Mõõda dünamomeetriga (a) 200 g kaaluvihi raskusjõud; (b) klotsi vedamisel tekkiv hõõrdejõud. Märgi nulli kontroll ja skaalaväärtus. et
solvable with	set of Mõõdab jõudu dünamomeetriga

rõhu mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26057

dcterms:identifier	I-26057
rdfs:label	rõhu mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas muutub rõhk, kui rõhumisjõud jääb samaks ja pindala kahekordistub? (a) poolitub; (b) ei muutu; (c) neljakordistub; (d) kahekordistub et
solvable with	set of Selgitab rõhu mõistet

katse rõhu määramiseks edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26058

dcterms:identifier	I-26058
rdfs:label	katse rõhu määramiseks et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	case
schema:text	Kavanda katse, millega leiad kirjaklambrikarbi rõhu lauale. Loetle vahendid, mõõdetavad suurused ja arvutuskäik. et
solvable with	set of Kavandab katse rõhu määramiseks

katse rõhu määramiseks edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26059

dcterms:identifier	I-26059
rdfs:label	katse rõhu määramiseks et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Määra katseliselt, kui suur on klotsi rõhk lauale kahe erineva toetuspinnaga, ja arvuta rõhk mõlemal juhul. et
solvable with	set of Teeb katse rõhu määramiseks

rõhku kokkupuute pindala ja rõhumisjõuga edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26060

dcterms:identifier	I-26060
rdfs:label	rõhku kokkupuute pindala ja rõhumisjõuga et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Miks vajub inimene lumes suuskadega vähem kui ilma? Põhjenda rõhu abil. et
solvable with	set of Seostab rõhku kokkupuute pindala ja rõhumisjõuga

Pascali seadust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26061

dcterms:identifier	I-26061
rdfs:label	Pascali seadust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Pascali seaduse järgi kandub suletud anumas olevas vedelikus rõhk edasi (a) ainult üles; (b) igas suunas muutumatult; (c) ainult külgedele; (d) ainult alla et
solvable with	set of Selgitab Pascali seadust

üleslükkejõu tekkimist vedelikus ja gaasis edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26062

dcterms:identifier	I-26062
rdfs:label	üleslükkejõu tekkimist vedelikus ja gaasis et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Archimedese seaduse järgi võrdub üleslükkejõud (a) keha massiga; (b) keha tihedusega; (c) tõrjutud vedeliku raskusjõuga; (d) vedeliku ruumalaga et
solvable with	set of Selgitab üleslükkejõu tekkimist vedelikus ja gaasis

katse vedelikus kehale mõjuva üleslükkejõu uurimiseks edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26063

dcterms:identifier	I-26063
rdfs:label	katse vedelikus kehale mõjuva üleslükkejõu uurimiseks et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Mõõda dünamomeetriga metallkeha kaal õhus ja vees. Arvuta üleslükkejõud ja võrdle seda tõrjutud vee raskusjõuga. et
solvable with	set of Teeb katse vedelikus kehale mõjuva üleslükkejõu uurimiseks

üleslükkejõu katse tulemusi edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26064

dcterms:identifier	I-26064
rdfs:label	üleslükkejõu katse tulemusi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Keha kaal õhus on 2,0 N ja vees 1,5 N. Mis on üleslükkejõud ja mida see näitab tõrjutud vee kohta? et
solvable with	set of Selgitab üleslükkejõu katse tulemusi

aine tiheduse mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26065

dcterms:identifier	I-26065
rdfs:label	aine tiheduse mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kumb on suurema tihedusega? (a) mõlemal on sama tihedus; (b) 1 kg rauda; (c) 1 kg puitu; (d) sõltub ainult kujust et
solvable with	set of Selgitab aine tiheduse mõistet

keha ujumise ja uppumise tingimusi edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26066

dcterms:identifier	I-26066
rdfs:label	keha ujumise ja uppumise tingimusi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Keha uppumise tingimus on, et (a) keha mass on väike; (b) üleslükkejõud on suurem; (c) üleslükkejõud on väiksem kui raskusjõud; (d) vedelik on soe et
solvable with	set of Selgitab keha ujumise ja uppumise tingimusi

keha ujumise või uppumise vedelikus edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26067

dcterms:identifier	I-26067
rdfs:label	keha ujumise või uppumise vedelikus et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Keha mass on 600 g ja ruumala 800 cm³. Kas ta ujub vees (1000 kg/m³)? Põhjenda tihedustega. et
solvable with	set of Otsustab keha ujumise või uppumise vedelikus

loodusnähtusi keha ujumise ja uppumise tingimuste abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26068

dcterms:identifier	I-26068
rdfs:label	loodusnähtusi keha ujumise ja uppumise tingimuste abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita, miks jäämäel on vee peal vaid väike osa ja miks Surnumeres on ujumine kergem kui Läänemeres. et
solvable with	set of Selgitab loodusnähtusi keha ujumise ja uppumise tingimuste abil

õhurõhu tekkimist ja mõju edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26069

dcterms:identifier	I-26069
rdfs:label	õhurõhu tekkimist ja mõju et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millest tekib õhurõhk? (a) tuulest; (b) Maa pöörlemisest; (c) õhukihi raskusest; (d) Päikese soojusest et
solvable with	set of Selgitab õhurõhu tekkimist ja mõju

vedelikusamba rõhu sõltuvust sügavusest ja tihedusest edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26070

dcterms:identifier	I-26070
rdfs:label	vedelikusamba rõhu sõltuvust sügavusest ja tihedusest et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kus on vee rõhk suurem? (a) 1 m sügavusel; (b) 5 m sügavusel; (c) pinnal; (d) rõhk on kõikjal sama et
solvable with	set of Selgitab vedelikusamba rõhu sõltuvust sügavusest ja tihedusest

loodusnähtusi õhurõhu abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26071

dcterms:identifier	I-26071
rdfs:label	loodusnähtusi õhurõhu abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita, miks tõuseb vesi kõrres üles, kui sa kõrrest imed. et
solvable with	set of Selgitab loodusnähtusi õhurõhu abil

loodusnähtusi vedelikusamba rõhu abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26072

dcterms:identifier	I-26072
rdfs:label	loodusnähtusi vedelikusamba rõhu abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita, miks on tammid altpoolt paksemad kui ülalt. et
solvable with	set of Selgitab loodusnähtusi vedelikusamba rõhu abil

mehaanilise töö mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26073

dcterms:identifier	I-26073
rdfs:label	mehaanilise töö mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millal tehakse mehaanilist tööd? (a) kui keha asub vedelikus; (b) kui keha on kõrgel; (c) kui jõud nihutab keha oma suunas; (d) kui keha seisab paigal ja jõud mõjub et
solvable with	set of Selgitab mehaanilise töö mõistet

potentsiaalset ja kineetilist energiat edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26074

dcterms:identifier	I-26074
rdfs:label	potentsiaalset ja kineetilist energiat et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millest sõltub kineetiline energia? (a) ainult temperatuurist; (b) kõrgusest; (c) massist ja kiirusest; (d) ainult massist et
solvable with	set of Eristab potentsiaalset ja kineetilist energiat

võimsuse mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26075

dcterms:identifier	I-26075
rdfs:label	võimsuse mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida näitab võimsus? (a) kui kõrgel keha on; (b) kui suur on keha mass; (c) kui kiiresti keha liigub; (d) kui palju tööd tehakse ajaühikus et
solvable with	set of Selgitab võimsuse mõistet

kasuteguri mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26076

dcterms:identifier	I-26076
rdfs:label	kasuteguri mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Miks on kasutegur alla 100%? (a) mass väheneb; (b) osa tööst kulub hõõrdele ja soojenemisele; (c) energia kaob täielikult; (d) aeg pikeneb et
solvable with	set of Selgitab kasuteguri mõistet

mehaanika kuldreeglit edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26077

dcterms:identifier	I-26077
rdfs:label	mehaanika kuldreeglit et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mehaanika kuldreegli järgi (a) lihtmehhanism suurendab energiat; (b) lihtmehhanism vähendab tööd; (c) jõud ja teepikkus on alati võrdsed; (d) võit jõus tähendab kaotust teepikkuses et
solvable with	set of Selgitab mehaanika kuldreeglit

lihtmehhanismide liike ja otstarvet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26078

dcterms:identifier	I-26078
rdfs:label	lihtmehhanismide liike ja otstarvet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline on lihtmehhanism? (a) generaator; (b) termomeeter; (c) mootor; (d) kang et
solvable with	set of Nimetab lihtmehhanismide liike ja otstarvet

kangi tööpõhimõtet kuldreegli abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26079

dcterms:identifier	I-26079
rdfs:label	kangi tööpõhimõtet kuldreegli abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita, miks on kangiga lihtsam kivi tõsta, kui toetuspunkt on kivile lähemal. Mida kaotatakse? et
solvable with	set of Selgitab kangi tööpõhimõtet kuldreegli abil

kaldpinna tööpõhimõtet kuldreegli abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26080

dcterms:identifier	I-26080
rdfs:label	kaldpinna tööpõhimõtet kuldreegli abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita, miks on raske koorem lihtsam autosse sõidukalda kaudu viia kui otse tõsta. et
solvable with	set of Selgitab kaldpinna tööpõhimõtet kuldreegli abil

ploki tööpõhimõtet kuldreegli abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26081

dcterms:identifier	I-26081
rdfs:label	ploki tööpõhimõtet kuldreegli abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita, miks liikuv plokk annab jõus võidu, kuid kinnisplokk mitte. Mis kaotatakse liikuva ploki korral? et
solvable with	set of Selgitab ploki tööpõhimõtet kuldreegli abil

võnkumise amplituudi, perioodi ja sageduse edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26082

dcterms:identifier	I-26082
rdfs:label	võnkumise amplituudi, perioodi ja sageduse et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida näitab võnkumise sagedus? (a) keha massi; (b) ühe võnke aega; (c) võnkumiste arvu ajaühikus; (d) suurimat kõrvalekallet et
solvable with	set of Defineerib võnkumise amplituudi, perioodi ja sageduse

pendli võnkumist mudeli toel amplituudi, perioodi ja sagedust kasutade edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26083

dcterms:identifier	I-26083
rdfs:label	pendli võnkumist mudeli toel amplituudi, perioodi ja sagedust kasutade et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Pendli mudelil on märgitud äärmised asendid ja tasakaaluasend (joonise kirjeldus: niidi otsas rippuv kuul; tasakaaluasend O on otse riputuspunkti all, äärmised asendid A ja B asuvad O-st kummalgi pool 4 cm kaugusel (näidisandmed)). Näita amplituud, nimeta periood ja sagedus, kui pendel teeb 10 võnget 20 s jooksul. et
solvable with	set of Kirjeldab pendli võnkumist mudeli toel amplituudi, perioodi ja sagedust kasutades

võnkumise perioodi ja sageduse mõõtmistulemuste põhjal edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26084

dcterms:identifier	I-26084
rdfs:label	võnkumise perioodi ja sageduse mõõtmistulemuste põhjal et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Mõõda niitpendli 20 võnke aeg stopperiga, arvuta periood ja sagedus. et
solvable with	set of Määrab võnkumise perioodi ja sageduse mõõtmistulemuste põhjal

heli tekkimist võnkuva keha toimel edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26085

dcterms:identifier	I-26085
rdfs:label	heli tekkimist võnkuva keha toimel et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Heli tekib, kui (a) keha seisab paigal; (b) keha on raske; (c) keha võngub; (d) keha on soe et
solvable with	set of Selgitab heli tekkimist võnkuva keha toimel

helilainete levimist keskkonnas edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26086

dcterms:identifier	I-26086
rdfs:label	helilainete levimist keskkonnas et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kus heli ei levi? (a) vaakumis; (b) õhus; (c) metallis; (d) vees et
solvable with	set of Selgitab helilainete levimist keskkonnas

võnkumist heli tekkimise ja levimisega konkreetses näites edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26087

dcterms:identifier	I-26087
rdfs:label	võnkumist heli tekkimise ja levimisega konkreetses näites et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Kitarrikeel võngub. Selgita, kuidas tekib heli ja kuidas see jõuab sinu kõrvani. et
solvable with	set of Seostab võnkumist heli tekkimise ja levimisega konkreetses näites

heli kõrguse seost sagedusega edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26088

dcterms:identifier	I-26088
rdfs:label	heli kõrguse seost sagedusega et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kõrgema heli sagedus on (a) suurem; (b) väiksem; (c) sama; (d) sõltub amplituudist et
solvable with	set of Selgitab heli kõrguse seost sagedusega

müra tugevust ja mõõtmise ühikut detsibell edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26089

dcterms:identifier	I-26089
rdfs:label	müra tugevust ja mõõtmise ühikut detsibell et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Müra tugevust mõõdetakse (a) hertsides; (b) džaulides; (c) detsibellides; (d) ohmides et
solvable with	set of Selgitab müra tugevust ja mõõtmise ühikut detsibell

katse müra tugevuse mõõtmiseks edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26090

dcterms:identifier	I-26090
rdfs:label	katse müra tugevuse mõõtmiseks et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	case
schema:text	Kavanda katse, millega võrdled müra koolikoridoris ja klassis. Loetle mõõtekohad, riist ja tingimused. et
solvable with	set of Kavandab katse müra tugevuse mõõtmiseks

katse müra tugevuse mõõtmiseks edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26091

dcterms:identifier	I-26091
rdfs:label	katse müra tugevuse mõõtmiseks et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Mõõda mürameetri või nutitelefoni rakendusega müra klassis ja koridoris ning võrdle neid. et
solvable with	set of Korraldab katse müra tugevuse mõõtmiseks

katseliselt muusikariista heli kõrguse ja sageduse seost edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26092

dcterms:identifier	I-26092
rdfs:label	katseliselt muusikariista heli kõrguse ja sageduse seost et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Muuda klaasi vee kogust ja kuula heli kõrgust. Seo sagedusega (rakenduse abil) ja tee järeldus. et
solvable with	set of Uurib katseliselt muusikariista heli kõrguse ja sageduse seost

ühtlase liikumise kiiruse, teepikkuse või aja valemi v = s/t abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26093

dcterms:identifier	I-26093
rdfs:label	ühtlase liikumise kiiruse, teepikkuse või aja valemi v = s/t abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Rattur sõidab 18 km 45 minutiga ühtlaselt. Leia kiirus m/s. Kui kaua kulub sama kiirusega 6 km läbimiseks? et
solvable with	set of Arvutab ühtlase liikumise kiiruse, teepikkuse või aja valemi v = s/t abil

aine tiheduse, massi või ruumala valemi ρ = m/V abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26094

dcterms:identifier	I-26094
rdfs:label	aine tiheduse, massi või ruumala valemi ρ = m/V abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Metallkuubi serv on 2 cm ja mass 62 g. Arvuta metalli tihedus g/cm³ ja kg/m³. et
solvable with	set of Arvutab aine tiheduse, massi või ruumala valemi ρ = m/V abil

raskusjõu või massi valemi F = mg abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26095

dcterms:identifier	I-26095
rdfs:label	raskusjõu või massi valemi F = mg abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Keha mass on 3,5 kg. Arvuta raskusjõud. Kui suur on selle keha mass, kui raskusjõud on 120 N? et
solvable with	set of Arvutab raskusjõu või massi valemi F = mg abil

rõhu, jõu või pindala valemi p = F/S abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26096

dcterms:identifier	I-26096
rdfs:label	rõhu, jõu või pindala valemi p = F/S abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Klotsi raskusjõud on 12 N ja toetuspind 40 cm². Leia rõhk paskalites. et
solvable with	set of Arvutab rõhu, jõu või pindala valemi p = F/S abil

vedelikusamba rõhu valemi p = ρgh abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26097

dcterms:identifier	I-26097
rdfs:label	vedelikusamba rõhu valemi p = ρgh abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Leia vee rõhk 8 m sügavusel (ρ = 1000 kg/m³, g = 10 N/kg). et
solvable with	set of Arvutab vedelikusamba rõhu valemi p = ρgh abil

üleslükkejõu valemi F = ρgV abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26098

dcterms:identifier	I-26098
rdfs:label	üleslükkejõu valemi F = ρgV abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Täielikult vette sukeldatud keha ruumala on 200 cm³. Arvuta talle mõjuv üleslükkejõud (ρ = 1000 kg/m³). et
solvable with	set of Arvutab üleslükkejõu valemi F = ρgV abil

mehaanilise töö valemi A = Fs abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26099

dcterms:identifier	I-26099
rdfs:label	mehaanilise töö valemi A = Fs abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Kast liigub 1,5 m jõu 40 N mõjul jõu suunas. Arvuta tehtud töö. et
solvable with	set of Arvutab mehaanilise töö valemi A = Fs abil

võimsuse valemi N = A/t abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26100

dcterms:identifier	I-26100
rdfs:label	võimsuse valemi N = A/t abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Kraana tõstab koorma, tehes 24 kJ tööd 12 sekundiga. Arvuta kraana võimsus. et
solvable with	set of Arvutab võimsuse valemi N = A/t abil

võnkumise sageduse või perioodi seose f = 1/T abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26101

dcterms:identifier	I-26101
rdfs:label	võnkumise sageduse või perioodi seose f = 1/T abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Pendli periood on 0,5 s. Arvuta võnkumise sagedus. Kui suur on periood, kui sagedus on 50 Hz? et
solvable with	set of Arvutab võnkumise sageduse või perioodi seose f = 1/T abil

kehade elektriseerimist edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26102

dcterms:identifier	I-26102
rdfs:label	kehade elektriseerimist et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis juhtub, kui klaaspulka siidiga hõõruda? (a) laengud liiguvad ühelt kehalt teisele; (b) mass kahekordistub; (c) laengud kaovad; (d) tekib uusi laenguid et
solvable with	set of Selgitab kehade elektriseerimist

elektrilist vastastikmõju edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26103

dcterms:identifier	I-26103
rdfs:label	elektrilist vastastikmõju et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas mõjutavad teineteist kaks positiivselt laetud kuuli? (a) liituvad; (b) ei mõjuta; (c) tõmbuvad; (d) tõukuvad et
solvable with	set of Selgitab elektrilist vastastikmõju

igapäevast elektriseerumisnähtust laengute liikumisega edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26104

dcterms:identifier	I-26104
rdfs:label	igapäevast elektriseerumisnähtust laengute liikumisega et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita, miks tõmbab kammiga hõõrutud kamm väikesi paberitükke. et
solvable with	set of Põhjendab igapäevast elektriseerumisnähtust laengute liikumisega

elektrilaengu ja elementaarlaengu edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26105

dcterms:identifier	I-26105
rdfs:label	elektrilaengu ja elementaarlaengu et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Keha laeng on (a) alati negatiivne; (b) elementaarlaengu täisarvkordne; (c) võrdne massiga; (d) alati nullist erinev et
solvable with	set of Defineerib elektrilaengu ja elementaarlaengu

elektrivälja mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26106

dcterms:identifier	I-26106
rdfs:label	elektrivälja mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida iseloomustab elektriväli? (a) keha temperatuuri; (b) laengu ümber olevat ruumi, kus mõjub elektrijõud; (c) keha massi; (d) keha kuju et
solvable with	set of Selgitab elektrivälja mõistet

elektrivoolu ja vabu laengukandjaid edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26107

dcterms:identifier	I-26107
rdfs:label	elektrivoolu ja vabu laengukandjaid et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis on elektrivool? (a) laengute suunatud liikumine; (b) laengute seisund; (c) jõu mõju; (d) valguse levimine et
solvable with	set of Defineerib elektrivoolu ja vabu laengukandjaid

elektrijuhti ja isolaatorit edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26108

dcterms:identifier	I-26108
rdfs:label	elektrijuhti ja isolaatorit et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline aine on isolaator? (a) vask; (b) klaas; (c) grafiit; (d) soolane vesi et
solvable with	set of Eristab elektrijuhti ja isolaatorit

loodusnähtusi elektrilaengu, elektrivälja ja elektrivoolu mõistete abi edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26109

dcterms:identifier	I-26109
rdfs:label	loodusnähtusi elektrilaengu, elektrivälja ja elektrivoolu mõistete abi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita lühidalt, kuidas tekib äikese ajal välk ja miks piksevarras kaitseb hoonet. et
solvable with	set of Selgitab loodusnähtusi elektrilaengu, elektrivälja ja elektrivoolu mõistete abil

elektrivoolu laengukandjaid metallides edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26110

dcterms:identifier	I-26110
rdfs:label	elektrivoolu laengukandjaid metallides et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis kannab voolu metallis? (a) ioonid; (b) prootonid; (c) neutronid; (d) vabad elektronid et
solvable with	set of Selgitab elektrivoolu laengukandjaid metallides

elektrivoolu laengukandjaid elektrolüütide vesilahustes edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26111

dcterms:identifier	I-26111
rdfs:label	elektrivoolu laengukandjaid elektrolüütide vesilahustes et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis kannab voolu soolalahuses? (a) neutronid; (b) ainult elektronid; (c) vee molekulid; (d) ioonid et
solvable with	set of Selgitab elektrivoolu laengukandjaid elektrolüütide vesilahustes

katseliselt elektrivoolu elektrolüüdi vesilahuses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26112

dcterms:identifier	I-26112
rdfs:label	katseliselt elektrivoolu elektrolüüdi vesilahuses et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Uuri vooluringiga, kas destilleeritud vesi, soolane vesi ja suhkruvesi juhivad voolu. Tee järeldus. et
solvable with	set of Uurib katseliselt elektrivoolu elektrolüüdi vesilahuses

elektrivoolu olemust metallides ja elektrolüütide vesilahustes edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26113

dcterms:identifier	I-26113
rdfs:label	elektrivoolu olemust metallides ja elektrolüütide vesilahustes et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Nimeta kaks erinevust voolu läbimisel metallijuhis ja soolalahuses. et
solvable with	set of Võrdleb elektrivoolu olemust metallides ja elektrolüütide vesilahustes

vooluringi osade otstarvet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26114

dcterms:identifier	I-26114
rdfs:label	vooluringi osade otstarvet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis on vooluallika ülesanne? (a) katkestada ring; (b) juhtida voolu; (c) tekitada elektrivälja ja hoida voolu; (d) mõõta voolu et
solvable with	set of Selgitab vooluringi osade otstarvet

elektriskeemi tingmärke edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26115

dcterms:identifier	I-26115
rdfs:label	elektriskeemi tingmärke et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millise osa tingmärk on ring tähega A? (a) takisti; (b) voltmeeter; (c) lamp; (d) ampermeeter et
solvable with	set of Nimetab elektriskeemi tingmärke

lihtsa vooluringi skeemi edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26116

dcterms:identifier	I-26116
rdfs:label	lihtsa vooluringi skeemi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Joonista skeem: patarei, lüliti ja kaks lampi ühes ringis, mõlemad ühe lülitiga. et
solvable with	set of Koostab lihtsa vooluringi skeemi

skeemi järgi lihtsa vooluringi edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26117

dcterms:identifier	I-26117
rdfs:label	skeemi järgi lihtsa vooluringi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Koosta etteantud skeemi järgi vooluring ja näita, et lüliti lülitab lampi. et
solvable with	set of Koostab skeemi järgi lihtsa vooluringi

elektritarvitite otstarvet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26118

dcterms:identifier	I-26118
rdfs:label	elektritarvitite otstarvet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Elektriline veekeetja muundab elektrienergia (a) heliks; (b) soojuseks; (c) liikumiseks; (d) valguseks et
solvable with	set of Selgitab elektritarvitite otstarvet

ampermeetri ja voltmeetri otstarvet ning ühendamise reegleid edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26119

dcterms:identifier	I-26119
rdfs:label	ampermeetri ja voltmeetri otstarvet ning ühendamise reegleid et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas ühendatakse ampermeeter? (a) tarvitiga järjestikku; (b) tarvitiga rööbiti; (c) maandusega; (d) vooluallika klemmidele et
solvable with	set of Selgitab ampermeetri ja voltmeetri otstarvet ning ühendamise reegleid

oommeetri ja elektrienergia arvesti otstarvet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26120

dcterms:identifier	I-26120
rdfs:label	oommeetri ja elektrienergia arvesti otstarvet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Elektrienergia arvesti mõõdab (a) voolutugevust; (b) pinget; (c) takistust; (d) tarbitud energiat et
solvable with	set of Selgitab oommeetri ja elektrienergia arvesti otstarvet

ampermeetri ja voltmeetri vooluringi õigesti edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26121

dcterms:identifier	I-26121
rdfs:label	ampermeetri ja voltmeetri vooluringi õigesti et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Ühenda skeemi järgi vooluringi lambi, ampermeetri ja voltmeetriga ning loe näidud. et
solvable with	set of Ühendab ampermeetri ja voltmeetri vooluringi õigesti

voolutugevuse mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26122

dcterms:identifier	I-26122
rdfs:label	voolutugevuse mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Voolutugevuse ühik on (a) vatt; (b) amper; (c) oom; (d) volt et
solvable with	set of Selgitab voolutugevuse mõistet

elektrilise pinge mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26123

dcterms:identifier	I-26123
rdfs:label	elektrilise pinge mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Pinge ühik on (a) džaul; (b) amper; (c) volt; (d) oom et
solvable with	set of Selgitab elektrilise pinge mõistet

elektritakistuse mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26124

dcterms:identifier	I-26124
rdfs:label	elektritakistuse mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida mõõdetakse oomides? (a) pinget; (b) takistust; (c) võimsust; (d) voolutugevust et
solvable with	set of Selgitab elektritakistuse mõistet

aine eritakistuse mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26125

dcterms:identifier	I-26125
rdfs:label	aine eritakistuse mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Eritakistus sõltub (a) voolutugevusest; (b) pingest; (c) juhi pikkusest; (d) juhi materjalist et
solvable with	set of Selgitab aine eritakistuse mõistet

katse elektrisuuruste mõõtmiseks edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26126

dcterms:identifier	I-26126
rdfs:label	katse elektrisuuruste mõõtmiseks et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	case
schema:text	Kavanda katse, millega leiad hõõgpirni takistuse. Joonista skeem ja kirjuta arvutuskäik. et
solvable with	set of Kavandab katse elektrisuuruste mõõtmiseks

katse voolutugevuse, pinge ja takistuse mõõtmiseks edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26127

dcterms:identifier	I-26127
rdfs:label	katse voolutugevuse, pinge ja takistuse mõõtmiseks et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Mõõda takisti pinget ja voolutugevust kolme erineva pingega ja arvuta takistus iga kord. et
solvable with	set of Teeb katse voolutugevuse, pinge ja takistuse mõõtmiseks

katse juhi eritakistuse määramiseks edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26128

dcterms:identifier	I-26128
rdfs:label	katse juhi eritakistuse määramiseks et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Määra katseliselt nikroomtraadi eritakistus, kui on antud traadi pikkus ja läbimõõt, ning võrdle tabeliväärtusega. et
solvable with	set of Teeb katse juhi eritakistuse määramiseks

jadaühenduse seaduspärasusi edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26129

dcterms:identifier	I-26129
rdfs:label	jadaühenduse seaduspärasusi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Jadaühenduse kogutakistus on (a) osatakistuste keskmine; (b) väikseim osatakistus; (c) osatakistuste summa; (d) osatakistuste korrutis et
solvable with	set of Kirjeldab jadaühenduse seaduspärasusi

rööpühenduse seaduspärasusi edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26130

dcterms:identifier	I-26130
rdfs:label	rööpühenduse seaduspärasusi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Rööpühenduses on (a) takistused liituvad; (b) kogutakistus on suurem; (c) pinge kõikidel harudel sama; (d) vool kõikides harudes sama et
solvable with	set of Kirjeldab rööpühenduse seaduspärasusi

katseliselt jadaühendust edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26131

dcterms:identifier	I-26131
rdfs:label	katseliselt jadaühendust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Ühenda kaks takistit jadamisi, mõõda voolutugevus ja pinge igal takistil ning kogupinge. Kontrolli seoseid. et
solvable with	set of Uurib katseliselt jadaühendust

katseliselt rööpühendust edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26132

dcterms:identifier	I-26132
rdfs:label	katseliselt rööpühendust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Ühenda kaks takistit rööbiti, mõõda harude voolutugevused ja kogutugevus ning pinge. Kontrolli seoseid. et
solvable with	set of Uurib katseliselt rööpühendust

jada- ja rööpühenduse katsetulemusi seaduspärasuste põhjal edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26133

dcterms:identifier	I-26133
rdfs:label	jada- ja rööpühenduse katsetulemusi seaduspärasuste põhjal et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Jadaühenduses mõõdeti U₁ = 2,1 V, U₂ = 3,8 V ja U = 6,0 V. Kas seaduspärasus kehtib? Põhjenda ja nimeta võimalik viga. et
solvable with	set of Analüüsib jada- ja rööpühenduse katsetulemusi seaduspärasuste põhjal

elektrivoolu tööd ja võimsust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26134

dcterms:identifier	I-26134
rdfs:label	elektrivoolu tööd ja võimsust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Elektrivoolu võimsuse ühik on (a) volt; (b) vatt; (c) kulon; (d) amper et
solvable with	set of Selgitab elektrivoolu tööd ja võimsust

katse elektrivoolu töö ja võimsuse määramiseks edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26135

dcterms:identifier	I-26135
rdfs:label	katse elektrivoolu töö ja võimsuse määramiseks et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	case
schema:text	Kavanda katse hõõgpirni võimsuse ja 5 minutiga tehtud töö leidmiseks. et
solvable with	set of Kavandab katse elektrivoolu töö ja võimsuse määramiseks

katse elektrivoolu töö ja võimsuse arvutamiseks edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26136

dcterms:identifier	I-26136
rdfs:label	katse elektrivoolu töö ja võimsuse arvutamiseks et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Mõõda hõõgpirni U ja I, arvuta võimsus ja tööd 5 minuti jooksul, võrdle nimiandmega. et
solvable with	set of Teeb katse elektrivoolu töö ja võimsuse arvutamiseks

elektrivoolu töö ja võimsuse katsetulemusi edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26137

dcterms:identifier	I-26137
rdfs:label	elektrivoolu töö ja võimsuse katsetulemusi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Pirni nimivõimsus on 40 W, mõõdetud tulemus 36 W. Selgita erinevust. et
solvable with	set of Analüüsib elektrivoolu töö ja võimsuse katsetulemusi

kilovatt-tundi kui elektrienergia ühikut edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26138

dcterms:identifier	I-26138
rdfs:label	kilovatt-tundi kui elektrienergia ühikut et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mitu kW·h tarbib 2 kW võimsusega ahi 3 tunniga? (a) 6; (b) 0,67; (c) 1,5; (d) 5 et
solvable with	set of Selgitab kilovatt-tundi kui elektrienergia ühikut

elektritarvitite koguvõimsuse edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26139

dcterms:identifier	I-26139
rdfs:label	elektritarvitite koguvõimsuse et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Köögis töötavad korraga veekeetja 2 kW, mikrolaineahi 800 W ja külmkapp 150 W. Leia koguvõimsus kilovattides. et
solvable with	set of Määrab elektritarvitite koguvõimsuse

elektritarvitite koguvõimsuse vastavust paigaldatud kaitsmele edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26140

dcterms:identifier	I-26140
rdfs:label	elektritarvitite koguvõimsuse vastavust paigaldatud kaitsmele et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Ahelas on 16 A kaitse (230 V). Kas võib korraga lülitada 2 kW veekeetja ja 1,8 kW kütteseadme? Arvuta vool ja põhjenda. et
solvable with	set of Hindab elektritarvitite koguvõimsuse vastavust paigaldatud kaitsmele

tarbitud elektrienergia väärtuse ja maksumuse edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26141

dcterms:identifier	I-26141
rdfs:label	tarbitud elektrienergia väärtuse ja maksumuse et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Veekeetja võimsus on 2 kW ja töötab päevas 15 minutit. Arvuta kuu (30 päeva) energiatarve kW·h ja maksumus hinnaga 0,20 €/kW·h. et
solvable with	set of Arvutab tarbitud elektrienergia väärtuse ja maksumuse

lühise mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26142

dcterms:identifier	I-26142
rdfs:label	lühise mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Lühis tekib, kui (a) lüliti on avatud; (b) vooluringi takistus on väga väike ja vool kasvab; (c) takistus on väga suur; (d) pinge on null et
solvable with	set of Selgitab lühise mõistet

kaitsme otstarvet ja tööpõhimõtet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26143

dcterms:identifier	I-26143
rdfs:label	kaitsme otstarvet ja tööpõhimõtet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida teeb kaitse, kui vool ületab nimivoolu? (a) lülitab sisse lisalambi; (b) suurendab pinget; (c) ei tee midagi; (d) katkestab vooluringi et
solvable with	set of Selgitab kaitsme otstarvet ja tööpõhimõtet

kaitsemaanduse mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26144

dcterms:identifier	I-26144
rdfs:label	kaitsemaanduse mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kaitsemaandus on vajalik, et (a) pinge suureneks; (b) korpus ei muutuks inimesele ohtlikuks; (c) vool väheneks; (d) seade töötaks kiiremini et
solvable with	set of Selgitab kaitsemaanduse mõistet

kaitsme rolli lühise korral edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26145

dcterms:identifier	I-26145
rdfs:label	kaitsme rolli lühise korral et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita, mis juhtub kaitsmega, kui juhtmed lühistuvad, ja miks see on oluline. et
solvable with	set of Põhjendab kaitsme rolli lühise korral

kaitsemaanduse vajadust edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26146

dcterms:identifier	I-26146
rdfs:label	kaitsemaanduse vajadust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita, miks pesumasin on maandatud ja mis juhtuks maanduseta isolatsioonivea korral. et
solvable with	set of Põhjendab kaitsemaanduse vajadust

magnetite omadusi edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26147

dcterms:identifier	I-26147
rdfs:label	magnetite omadusi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas mõjutavad teineteist kaks magneti põhjapoolust? (a) liituvad; (b) tõmbuvad; (c) tõukuvad; (d) ei mõjuta et
solvable with	set of Kirjeldab magnetite omadusi

magnetvälja mõistet ja väljajooni edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26148

dcterms:identifier	I-26148
rdfs:label	magnetvälja mõistet ja väljajooni et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Magnetvälja jooned väljuvad magneti (a) lõunapoolusest; (b) mõlemast; (c) keskelt; (d) põhjapoolusest et
solvable with	set of Selgitab magnetvälja mõistet ja väljajooni

Maa magnetvälja ja kompassi tööd edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26149

dcterms:identifier	I-26149
rdfs:label	Maa magnetvälja ja kompassi tööd et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Miks osutab kompassinõel põhja poole? (a) tuul puhub; (b) Maa magnetväli mõjub nõelale; (c) nõel on soe; (d) nõel on raske et
solvable with	set of Selgitab Maa magnetvälja ja kompassi tööd

magneti magnetvälja jooni edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26150

dcterms:identifier	I-26150
rdfs:label	magneti magnetvälja jooni et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Joonista ribamagneti magnetvälja jooned ja märgi suund. Kontrolli rauapuruga. et
solvable with	set of Kujutab magneti magnetvälja jooni

magnetnähtusi magnetvälja omadustega edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26151

dcterms:identifier	I-26151
rdfs:label	magnetnähtusi magnetvälja omadustega et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita, miks kompass näitab ligikaudu põhja ja mis juhtub, kui kompassi lähedale tuua magnet. et
solvable with	set of Seostab magnetnähtusi magnetvälja omadustega

elektrivoolu magnetvälja edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26152

dcterms:identifier	I-26152
rdfs:label	elektrivoolu magnetvälja et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida näitas Oerstedi katse? (a) magnet tekitab voolu; (b) vool kaob; (c) valgus murdub; (d) voolu läheduses kompassinõel kaldub et
solvable with	set of Selgitab elektrivoolu magnetvälja

elektromagneti ehitust ja omadusi edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26153

dcterms:identifier	I-26153
rdfs:label	elektromagneti ehitust ja omadusi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Elektromagneti tugevust saab suurendada, kui (a) eemaldada südamik; (b) suurendada voolu; (c) lülitada vool välja; (d) vähendada keerde et
solvable with	set of Selgitab elektromagneti ehitust ja omadusi

elektromagneti rakendusi tehnikas edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26154

dcterms:identifier	I-26154
rdfs:label	elektromagneti rakendusi tehnikas et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita, kuidas töötab kraana elektromagnet, mis tõstab vanaraua ja laseb selle lahti. et
solvable with	set of Selgitab elektromagneti rakendusi tehnikas

elektromootori tööpõhimõtet edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26155

dcterms:identifier	I-26155
rdfs:label	elektromootori tööpõhimõtet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita lihtsa elektromootori tööpõhimõtet: miks pöörleb vooluga raam magnetväljas? et
solvable with	set of Selgitab elektromootori tööpõhimõtet

voolutugevuse, pinge või takistuse Ohmi seaduse I = U/R abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26156

dcterms:identifier	I-26156
rdfs:label	voolutugevuse, pinge või takistuse Ohmi seaduse I = U/R abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Lambi takistus on 40 Ω ja pinge 12 V. Leia voolutugevus. Kui suur on pinge, kui vool on 0,2 A ja takistus 30 Ω? et
solvable with	set of Arvutab voolutugevuse, pinge või takistuse Ohmi seaduse I = U/R abil

jadaühenduse suurusi seostega I = I₁ = I₂, U = U₁ + U₂ ja R = R₁ + R₂ edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26157

dcterms:identifier	I-26157
rdfs:label	jadaühenduse suurusi seostega I = I₁ = I₂, U = U₁ + U₂ ja R = R₁ + R₂ et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Jadamisi on 20 Ω ja 40 Ω takistid, kogupinge 12 V. Leia vool ja pinge kummalgi takistil. et
solvable with	set of Arvutab jadaühenduse suurusi seostega I = I₁ = I₂, U = U₁ + U₂ ja R = R₁ + R₂

rööpühenduse suurusi seostega I = I₁ + I₂, U = U₁ = U₂ ja 1/R = 1/R₁ + edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26158

dcterms:identifier	I-26158
rdfs:label	rööpühenduse suurusi seostega I = I₁ + I₂, U = U₁ = U₂ ja 1/R = 1/R₁ + et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Rööbiti on 20 Ω ja 30 Ω takistid pingel 12 V. Leia kogutakistus ja vool kummaski harus. et
solvable with	set of Arvutab rööpühenduse suurusi seostega I = I₁ + I₂, U = U₁ = U₂ ja 1/R = 1/R₁ + 1/R₂

juhi takistuse valemi R = ρl/S abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26159

dcterms:identifier	I-26159
rdfs:label	juhi takistuse valemi R = ρl/S abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Vasktraadi (ρ = 0,017 Ω·mm²/m) pikkus on 50 m ja ristlõige 1,5 mm². Arvuta traadi takistus. et
solvable with	set of Arvutab juhi takistuse valemi R = ρl/S abil

elektrivoolu töö ja võimsuse valemitega A = UIt ja N = UI edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26160

dcterms:identifier	I-26160
rdfs:label	elektrivoolu töö ja võimsuse valemitega A = UIt ja N = UI et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Veekeetja ühendatakse pingele 230 V, vool on 8,7 A. Arvuta võimsus ja 5 minuti jooksul tehtud töö. et
solvable with	set of Arvutab elektrivoolu töö ja võimsuse valemitega A = UIt ja N = UI

elektrivoolu soojusmõju ja Joule'i–Lenzi seadust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26161

dcterms:identifier	I-26161
rdfs:label	elektrivoolu soojusmõju ja Joule'i–Lenzi seadust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Soojushulk juhis kasvab (a) voolu suurenedes; (b) aja lühenedes; (c) takistuse vähenedes; (d) voolu vähenedes et
solvable with	set of Selgitab elektrivoolu soojusmõju ja Joule'i–Lenzi seadust

juhis eralduva soojushulga valemi Q = I²Rt abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26162

dcterms:identifier	I-26162
rdfs:label	juhis eralduva soojushulga valemi Q = I²Rt abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Küttekeha takistus on 50 Ω ja vool 2 A. Arvuta 10 minutiga eralduv soojushulk. et
solvable with	set of Arvutab juhis eralduva soojushulga valemi Q = I²Rt abil

temperatuuri kui aineosakeste soojusliikumise mõõtu edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26163

dcterms:identifier	I-26163
rdfs:label	temperatuuri kui aineosakeste soojusliikumise mõõtu et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida näitab keha temperatuur? (a) keha massi; (b) keha ruumala; (c) keha värvi; (d) aineosakeste soojusliikumise kiirust et
solvable with	set of Selgitab temperatuuri kui aineosakeste soojusliikumise mõõtu

soojuspaisumist aineosakeste liikumisega edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26164

dcterms:identifier	I-26164
rdfs:label	soojuspaisumist aineosakeste liikumisega et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Miks paisub soojenedes keha? (a) osakeste arv suureneb; (b) osakesed kaovad; (c) osakeste vahekaugus kasvab; (d) osakesed muutuvad raskemaks et
solvable with	set of Selgitab soojuspaisumist aineosakeste liikumisega

keha soojuspaisumist aineosakeste soojusliikumisega näites edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26165

dcterms:identifier	I-26165
rdfs:label	keha soojuspaisumist aineosakeste soojusliikumisega näites et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita, miks jäetakse raudteerööbaste vahele vahed ja miks termomeetri vedelik tõuseb. et
solvable with	set of Seostab keha soojuspaisumist aineosakeste soojusliikumisega näites

termomeetri tööpõhimõtet ja kasutamise reegleid edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26166

dcterms:identifier	I-26166
rdfs:label	termomeetri tööpõhimõtet ja kasutamise reegleid et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millel põhineb vedeliktermomeetri töö? (a) vedeliku aurumisel; (b) vedeliku kaalu muutusel; (c) vedeliku värvi muutusel; (d) vedeliku paisumisel soojenemisel et
solvable with	set of Selgitab termomeetri tööpõhimõtet ja kasutamise reegleid

Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalat edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26167

dcterms:identifier	I-26167
rdfs:label	Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalat et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Absoluutne null on (a) 0 K; (b) −100 °C; (c) 0 °C; (d) 100 K et
solvable with	set of Eristab Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalat

temperatuuri Celsiuse ja Kelvini skaala vahel edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26168

dcterms:identifier	I-26168
rdfs:label	temperatuuri Celsiuse ja Kelvini skaala vahel et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Teisenda: 27 °C = ? K; 300 K = ? °C; 0 K = ? °C. et
solvable with	set of Teisendab temperatuuri Celsiuse ja Kelvini skaala vahel

temperatuuri termomeetriga edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26169

dcterms:identifier	I-26169
rdfs:label	temperatuuri termomeetriga et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Mõõda klassi õhutemperatuur ja kraaniveest temperatuur ning märgi tulemused koos ühikuga. et
solvable with	set of Mõõdab temperatuuri termomeetriga

soojusjuhtivust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26170

dcterms:identifier	I-26170
rdfs:label	soojusjuhtivust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline aine juhib soojust kõige paremini? (a) õhk; (b) vill; (c) vahtplast; (d) vask et
solvable with	set of Kirjeldab soojusjuhtivust

konvektsiooni edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26171

dcterms:identifier	I-26171
rdfs:label	konvektsiooni et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Konvektsioon esineb (a) ainult metallis; (b) tahkises; (c) vedelikus ja gaasis; (d) vaakumis et
solvable with	set of Kirjeldab konvektsiooni

soojuskiirgust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26172

dcterms:identifier	I-26172
rdfs:label	soojuskiirgust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas jõuab Päikese soojus Maale? (a) konvektsiooniga; (b) soojuskiirgusega; (c) hõõrdumisega; (d) soojusjuhtivusega et
solvable with	set of Kirjeldab soojuskiirgust

loodusnähtuses soojusülekande liiki edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26173

dcterms:identifier	I-26173
rdfs:label	loodusnähtuses soojusülekande liiki et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Nimeta soojusülekande liik: (a) lusika kuumenemine teetassis; (b) soe õhk tõuseb ahju kohal; (c) Päike soojendab Maad; (d) varras kuumeneb leegis. et
solvable with	set of Eristab loodusnähtuses soojusülekande liiki

siseenergia mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26174

dcterms:identifier	I-26174
rdfs:label	siseenergia mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Soojenemisel keha siseenergia (a) väheneb; (b) ei muutu; (c) suureneb; (d) kaob et
solvable with	set of Selgitab siseenergia mõistet

siseenergia muutmise viise edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26175

dcterms:identifier	I-26175
rdfs:label	siseenergia muutmise viise et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Siseenergiat saab suurendada (a) hõõrdumisel; (b) ainult jahutamisel; (c) kaalumisel; (d) valgustamisel et
solvable with	set of Selgitab siseenergia muutmise viise

keha siseenergia muutumist soojenemisel ja jahtumisel edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26176

dcterms:identifier	I-26176
rdfs:label	keha siseenergia muutumist soojenemisel ja jahtumisel et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita, mis juhtub kuuma tee siseenergiaga, kui see tassis jahtub, ja kuhu energia läheb. et
solvable with	set of Selgitab keha siseenergia muutumist soojenemisel ja jahtumisel

soojushulga mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26177

dcterms:identifier	I-26177
rdfs:label	soojushulga mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Soojushulga ühik on (a) paskal; (b) kelvin; (c) vatt; (d) džaul et
solvable with	set of Selgitab soojushulga mõistet

aine erisoojuse mõistet edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26178

dcterms:identifier	I-26178
rdfs:label	aine erisoojuse mõistet et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millisel ainel on suurim erisoojus? (a) vesi; (b) alumiinium; (c) vask; (d) raud et
solvable with	set of Selgitab aine erisoojuse mõistet

katse keha erisoojuse määramiseks edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26179

dcterms:identifier	I-26179
rdfs:label	katse keha erisoojuse määramiseks et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	case
schema:text	Kavanda katse metalli erisoojuse määramiseks. Loetle vahendid, mõõdetavad suurused ja arvutuskäik. et
solvable with	set of Kavandab katse keha erisoojuse määramiseks

igapäevanähtust soojusülekande põhiomaduste järgi edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26180

dcterms:identifier	I-26180
rdfs:label	igapäevanähtust soojusülekande põhiomaduste järgi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita, kuidas termos hoiab teed soojana: millist soojusülekannet takistab topeltsein, vaakum ja peegeldav pind. et
solvable with	set of Analüüsib igapäevanähtust soojusülekande põhiomaduste järgi

igapäevanähtust kehade soojuslike omaduste järgi edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26181

dcterms:identifier	I-26181
rdfs:label	igapäevanähtust kehade soojuslike omaduste järgi et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita, miks on mere ääres suvel mere vesi ööseks soojem kui liiv ja kuidas see mõjutab tuuli. et
solvable with	set of Analüüsib igapäevanähtust kehade soojuslike omaduste järgi

aine olekumuutusi sulamisel, tahkumisel, aurumisel ja kondenseerumisel edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26182

dcterms:identifier	I-26182
rdfs:label	aine olekumuutusi sulamisel, tahkumisel, aurumisel ja kondenseerumisel et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis on tahkumine? (a) auru muutumine vedelikuks; (b) vedeliku muutumine auruks; (c) tahke muutumine vedelaks; (d) vedeliku muutumine tahkeks et
solvable with	set of Selgitab aine olekumuutusi sulamisel, tahkumisel, aurumisel ja kondenseerumisel

siseenergia muutumist sulamisel ja tahkumisel edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26183

dcterms:identifier	I-26183
rdfs:label	siseenergia muutumist sulamisel ja tahkumisel et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Miks jää temperatuur ei tõuse sulamise ajal, kuigi talle soojust antakse? et
solvable with	set of Selgitab siseenergia muutumist sulamisel ja tahkumisel

siseenergia muutumist aurumisel ja kondenseerumisel edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26184

dcterms:identifier	I-26184
rdfs:label	siseenergia muutumist aurumisel ja kondenseerumisel et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Miks põletab kuum aur kätt tugevamalt kui sama temperatuuriga vesi? et
solvable with	set of Selgitab siseenergia muutumist aurumisel ja kondenseerumisel

sulamissoojuse tähendust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26185

dcterms:identifier	I-26185
rdfs:label	sulamissoojuse tähendust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Sulamissoojuse ühik on (a) J; (b) J/kg; (c) W; (d) K et
solvable with	set of Selgitab sulamissoojuse tähendust

keemissoojuse tähendust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26186

dcterms:identifier	I-26186
rdfs:label	keemissoojuse tähendust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Keemissoojus näitab (a) vedeliku massi; (b) vedeliku temperatuuri; (c) soojushulka 1 kg vedeliku aurustamiseks; (d) auru rõhku et
solvable with	set of Selgitab keemissoojuse tähendust

kütteväärtuse tähendust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26187

dcterms:identifier	I-26187
rdfs:label	kütteväärtuse tähendust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kütteväärtus näitab (a) põlemistemperatuuri; (b) kütuse põlemisel eralduvat soojust 1 kg kohta; (c) kütuse hinda; (d) kütuse tihedust et
solvable with	set of Selgitab kütteväärtuse tähendust

soojusfüüsika kompleksülesande osaülesanneteks edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26188

dcterms:identifier	I-26188
rdfs:label	soojusfüüsika kompleksülesande osaülesanneteks et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	case
schema:text	Mitu etappi on vaja, et −10 °C jää muuta 20 °C veeks? Nimeta etapid ja iga etapi valem. et
solvable with	set of Jaotab soojusfüüsika kompleksülesande osaülesanneteks

soojusfüüsika kompleksülesande osaülesannete kaupa edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26189

dcterms:identifier	I-26189
rdfs:label	soojusfüüsika kompleksülesande osaülesannete kaupa et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Elektriline veekeetja soojendab 1 kg vett 20 °C-lt 100 °C-ni ja aurustab sellest 100 g. Leia kogu soojushulk (c = 4200 J/(kg·°C), L = 2,3 MJ/kg). et
solvable with	set of Lahendab soojusfüüsika kompleksülesande osaülesannete kaupa

soojusfüüsika kompleksülesande lahendust edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26190

dcterms:identifier	I-26190
rdfs:label	soojusfüüsika kompleksülesande lahendust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Õpilane sai, et 1 kg vee soojendamiseks 20 °C-lt 100 °C-ni kulub 336 J. Kas see on mõistlik? Leia viga. et
solvable with	set of Analüüsib soojusfüüsika kompleksülesande lahendust

aatomituuma ehitust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26191

dcterms:identifier	I-26191
rdfs:label	aatomituuma ehitust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida sisaldab aatomi tuum? (a) prootoneid ja neutroneid; (b) ainult neutroneid; (c) ainult elektrone; (d) prootoneid ja elektrone et
solvable with	set of Selgitab aatomituuma ehitust

isotoopide koostist edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26192

dcterms:identifier	I-26192
rdfs:label	isotoopide koostist et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Isotoobid erinevad (a) elektronide arvu poolest; (b) neutronite arvu poolest; (c) prootonite arvu poolest; (d) laengu poolest et
solvable with	set of Selgitab isotoopide koostist

radioaktiivset lagunemist edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26193

dcterms:identifier	I-26193
rdfs:label	radioaktiivset lagunemist et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Radioaktiivsel lagunemisel (a) tuum ühineb; (b) tuum muutub teiseks tuumaks ja kiirgab; (c) elektronid lähevad kaotsi; (d) tuum ei muutu et
solvable with	set of Selgitab radioaktiivset lagunemist

tuumareaktsiooni edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26194

dcterms:identifier	I-26194
rdfs:label	tuumareaktsiooni et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Tuumareaktsioonil jääb alati samaks (a) prootonite arv; (b) massiarv ja laeng; (c) neutronite arv; (d) elementide hulk et
solvable with	set of Selgitab tuumareaktsiooni

isotoobi prootonite ja neutronite arvu edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26195

dcterms:identifier	I-26195
rdfs:label	isotoobi prootonite ja neutronite arvu et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Mitu prootonit ja neutronit on tuumas ¹⁴C ja ¹⁴N? et
solvable with	set of Määrab isotoobi prootonite ja neutronite arvu

radioaktiivset lagunemist aatomituuma muutumisega edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26196

dcterms:identifier	I-26196
rdfs:label	radioaktiivset lagunemist aatomituuma muutumisega et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Kirjuta ²²⁶Ra alfalagunemise reaktsioon. et
solvable with	set of Seostab radioaktiivset lagunemist aatomituuma muutumisega

tuumareaktsiooni aatomituuma ehitusega edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26197

dcterms:identifier	I-26197
rdfs:label	tuumareaktsiooni aatomituuma ehitusega et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Täida: ¹⁴N + ⁴He → ? + ¹H. et
solvable with	set of Seostab tuumareaktsiooni aatomituuma ehitusega

kergete tuumade ühinemist edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26198

dcterms:identifier	I-26198
rdfs:label	kergete tuumade ühinemist et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kergete tuumade ühinemisel (a) eraldub energiat; (b) energia neeldub; (c) mass kasvab; (d) tuumad lagunevad et
solvable with	set of Selgitab kergete tuumade ühinemist

raskete tuumade lõhustamist edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26199

dcterms:identifier	I-26199
rdfs:label	raskete tuumade lõhustamist et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Raskete tuumade lõhustumisel tekib ahelreaktsioon, sest (a) mass kasvab; (b) eraldub neutroneid; (c) energia kaob; (d) tuumad ühinevad et
solvable with	set of Selgitab raskete tuumade lõhustamist

tuumaenergia kasutamise praktilist väärtust edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26200

dcterms:identifier	I-26200
rdfs:label	tuumaenergia kasutamise praktilist väärtust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Nimeta tuumajaama kaks eelist ja kaks ohtu ning seosta need lõhustumisega. et
solvable with	set of Põhjendab tuumaenergia kasutamise praktilist väärtust

α-kiirgust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26201

dcterms:identifier	I-26201
rdfs:label	α-kiirgust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	α-kiirgus on (a) heeliumi tuumade voog; (b) elektronide voog; (c) elektromagnetlaine; (d) neutronite voog et
solvable with	set of Kirjeldab α-kiirgust

β-kiirgust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26202

dcterms:identifier	I-26202
rdfs:label	β-kiirgust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	β-kiirgus on (a) valgus; (b) neutronid; (c) elektronide voog; (d) heeliumi tuumad et
solvable with	set of Kirjeldab β-kiirgust

γ-kiirgust edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26203

dcterms:identifier	I-26203
rdfs:label	γ-kiirgust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	γ-kiirguse peatamiseks sobib (a) paks pliikiht; (b) paberileht; (c) õhuke kile; (d) klaas et
solvable with	set of Kirjeldab γ-kiirgust

α-, β- ja γ-kiirgust edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26204

dcterms:identifier	I-26204
rdfs:label	α-, β- ja γ-kiirgust et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Võrdle α-, β- ja γ-kiirgust läbitungivuse ja koostise poolest ning nimeta, mis kiirgust peatab paberileht. et
solvable with	set of Võrdleb α-, β- ja γ-kiirgust

loodusliku ioniseeriva kiirguse allikaid edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26205

dcterms:identifier	I-26205
rdfs:label	loodusliku ioniseeriva kiirguse allikaid et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Looduslik ioniseeriva kiirguse allikas on (a) mobiiltelefon; (b) kosmiline kiirgus; (c) raadio; (d) teler et
solvable with	set of Nimetab loodusliku ioniseeriva kiirguse allikaid

ioniseeriva kiirguse ohtusid edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26206

dcterms:identifier	I-26206
rdfs:label	ioniseeriva kiirguse ohtusid et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kiirguskahju vähendamiseks sobib (a) kaugenemine allikast; (b) paberi põletamine; (c) kauem viibimine; (d) allika lähenemine et
solvable with	set of Selgitab ioniseeriva kiirguse ohtusid

soojushulga soojenemisel ja jahtumisel valemi Q = cm(t₂ − t₁) abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26207

dcterms:identifier	I-26207
rdfs:label	soojushulga soojenemisel ja jahtumisel valemi Q = cm(t₂ − t₁) abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Kui palju soojust kulub 2 kg vee soojendamiseks 15 °C-lt 65 °C-ni? c = 4200 J/(kg·°C). et
solvable with	set of Arvutab soojushulga soojenemisel ja jahtumisel valemi Q = cm(t₂ − t₁) abil

sulamisel ja tahkumisel soojushulga valemi Q = λm abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26208

dcterms:identifier	I-26208
rdfs:label	sulamisel ja tahkumisel soojushulga valemi Q = λm abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Kui palju soojust kulub 0 °C jää 1,5 kg sulatamiseks? λ = 335 kJ/kg. et
solvable with	set of Arvutab sulamisel ja tahkumisel soojushulga valemi Q = λm abil

aurustumisel ja kondenseerumisel soojushulga valemi Q = Lm abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#I-26209

dcterms:identifier	I-26209
rdfs:label	aurustumisel ja kondenseerumisel soojushulga valemi Q = Lm abil et
schema:isPartOf	Füüsika põhikoolis, III kooliaste
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Kui palju soojust eraldub 0,5 kg 100 °C auru kondenseerumisel? L = 2,3 MJ/kg. et
solvable with	set of Arvutab aurustumisel ja kondenseerumisel soojushulga valemi Q = Lm abil

Valgusallikad edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26001

dcterms:description	Tunneb erinevaid valgusallikaid; liigitab valgusallikaid nende suuruse ja valguse spektraalse koostise järgi et
dcterms:identifier	RE-26001
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Valgusõpetus, õpitulemus 1 et
includes knobit	Nimetab valgusallikate liike
includes knobit	Selgitab valge valguse koostist spektrivärvustest
includes knobit	Liigitab valgusallikaid suuruse järgi
includes knobit	Liigitab valgusallikaid spektraalse koostise järgi
includes knobit	Selgitab valguse peegeldumise seadust
rdfs:label	Valgusallikad et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Valgusõpetus, õpitulemus 1

Valguse levimine ja peegeldumine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26002

dcterms:description	Tunneb valguse sirgjoonelise levimise ja peegeldumise seadust ning konstrueerib nende põhjal optilisi nähtusi selgitavaid jooniseid ja korraldab vastavad katsed et
dcterms:identifier	RE-26002
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Valgusõpetus, õpitulemus 2 et
includes knobit	Selgitab valguse sirgjoonelise levimise seadust
includes knobit	Konstrueerib sirgjoonelist levimist selgitava joonise
includes knobit	Konstrueerib peegeldumist selgitava joonise
includes knobit	Korraldab katse valguse levimise ja peegeldumise uurimiseks
rdfs:label	Valguse levimine ja peegeldumine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Valgusõpetus, õpitulemus 2

Valguse murdumine ja lääts edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26003

dcterms:description	Rakendab valguse murdumise seaduspärasust läätse tööpõhimõtte selgitamiseks ja probleemülesandeid lahendades et
dcterms:identifier	RE-26003
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Valgusõpetus, õpitulemus 3 et
includes knobit	Selgitab valguse murdumise seaduspärasust
includes knobit	Põhjendab läätse tööpõhimõtet valguse murdumisega
includes knobit	Määrab kiire suuna murdumisel kahe keskkonna piiril
rdfs:label	Valguse murdumine ja lääts et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Valgusõpetus, õpitulemus 3

Fookus ja optiline tugevus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26004

dcterms:description	Seletab fookuse, fookuskauguse ja optilise tugevuse mõistet et
dcterms:identifier	RE-26004
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Valgusõpetus, õpitulemus 4 et
includes knobit	Selgitab läätse fookuse ja fookuskauguse mõistet
includes knobit	Selgitab läätse optilise tugevuse mõistet
rdfs:label	Fookus ja optiline tugevus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Valgusõpetus, õpitulemus 4

Läätsed ja kujutised edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26005

dcterms:description	Tunneb erinevate läätsede omadusi ja seostab kujutiste tekkimist läätsede omadustega; konstrueerib kiirte käiku kumer- ja nõgusläätses, eristab tõelist ja näivat kujutist et
dcterms:identifier	RE-26005
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Valgusõpetus, õpitulemus 5 et
includes knobit	Eristab kumer- ja nõgusläätse omadusi
includes knobit	Selgitab tõelise ja näiva kujutise erinevust
includes knobit	Konstrueerib kiirte käiku kumerläätses
includes knobit	Konstrueerib kiirte käiku nõgusläätses
includes knobit	Määrab kumerläätse kujutise liigi eseme asukoha järgi
rdfs:label	Läätsed ja kujutised et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Valgusõpetus, õpitulemus 5

Värvus ja spekter edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26006

dcterms:description	Seostab peegeldunud valguse spektrit esemete värvusega et
dcterms:identifier	RE-26006
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Valgusõpetus, õpitulemus 6 et
includes knobit	Selgitab keha värvuse tekkimist peegeldumisest ja neeldumisest
includes knobit	Seostab peegeldunud valguse spektrit eseme värvusega
includes knobit	Selgitab valge valguse koostist spektrivärvustest
rdfs:label	Värvus ja spekter et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Valgusõpetus, õpitulemus 6

Optilised seadmed edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26007

dcterms:description	Selgitab jooniste järgi erinevate optiliste seadmete tööpõhimõtet et
dcterms:identifier	RE-26007
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Valgusõpetus, õpitulemus 7 et
includes knobit	Selgitab joonise järgi luubi tööpõhimõtet
includes knobit	Selgitab joonise järgi fotoaparaadi tööpõhimõtet
includes knobit	Selgitab joonise järgi mikroskoobi tööpõhimõtet
includes knobit	Selgitab joonise järgi teleskoobi tööpõhimõtet
rdfs:label	Optilised seadmed et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Valgusõpetus, õpitulemus 7

Silm ja nägemisvead edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26008

dcterms:description	Selgitab silma kui optilise süsteemi tööpõhimõtet ning lühi- ja kaugnägemise põhjuseid et
dcterms:identifier	RE-26008
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Valgusõpetus, õpitulemus 8 et
includes knobit	Selgitab silma kui optilise süsteemi ehitust ja kujutise teket
includes knobit	Selgitab lühinägelikkuse põhjust
includes knobit	Selgitab kaugnägelikkuse põhjust
includes knobit	Määrab, millise läätsega nägemisviga korrigeeritakse
rdfs:label	Silm ja nägemisvead et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Valgusõpetus, õpitulemus 8

Seos D = 1/f edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26009

dcterms:description	Rakendab probleemülesandeid lahendades seost D = 1/f. et
dcterms:identifier	RE-26009
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Valgusõpetus, õpitulemus 9 et
includes knobit	Arvutab läätse optilise tugevuse fookuskauguse järgi
includes knobit	Arvutab läätse fookuskauguse optilise tugevuse järgi
includes knobit	Selgitab läätse optilise tugevuse mõistet
rdfs:label	Seos D = 1/f et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Valgusõpetus, õpitulemus 9

Liikumine ja graafikud edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26010

dcterms:description	Uurib ja kirjeldab keha liikumist ning oskab seda graafiliselt analüüsida et
dcterms:identifier	RE-26010
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Mehaanika, õpitulemus 1 et
includes knobit	Selgitab kiiruse mõistet
includes knobit	Eristab ühtlast ja mitteühtlast liikumist
includes knobit	Määrab keha keskmise kiiruse mõõtmistulemuste põhjal
includes knobit	Joonestab ühtlase liikumise teepikkuse ja aja graafiku
includes knobit	Analüüsib liikumise graafikut
rdfs:label	Liikumine ja graafikud et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Mehaanika, õpitulemus 1

Vastastikmõju edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26011

dcterms:description	Uurib ja kirjeldab kehade vastastikmõju ning selgitab kehade kiiruse muutumist sõltuvalt kehade massist ja vastastikmõju kestusest et
dcterms:identifier	RE-26011
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Mehaanika, õpitulemus 2 et
includes knobit	Selgitab kehade vastastikmõju mõistet
includes knobit	Selgitab kehade kiiruse muutumist sõltuvalt massist ja vastastikmõju kestusest
includes knobit	Uurib katseliselt vastastikmõjus olevate kehade kiiruse muutumist
includes knobit	Põhjendab kehade kiiruse muutumist konkreetses vastastikmõjus
rdfs:label	Vastastikmõju et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Mehaanika, õpitulemus 2

Jõud edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26012

dcterms:description	Teab, et vastastikmõju tugevust iseloomustab jõud et
dcterms:identifier	RE-26012
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Mehaanika, õpitulemus 3 et
includes knobit	Selgitab jõudu kui vastastikmõju tugevuse mõõtu
rdfs:label	Jõud et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Mehaanika, õpitulemus 3

Raskusjõud ja mass edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26013

dcterms:description	Võrdleb eri kehadele mõjuvat raskusjõudu ja seostab seda keha massiga et
dcterms:identifier	RE-26013
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Mehaanika, õpitulemus 4 et
includes knobit	Selgitab raskusjõu mõistet
includes knobit	Eristab keha massi ja raskusjõudu
includes knobit	Võrdleb eri kehadele mõjuvaid raskusjõude
rdfs:label	Raskusjõud ja mass et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Mehaanika, õpitulemus 4

Hõõrdejõud edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26014

dcterms:description	Uurib hõõrdejõudu ja seletab selle mõju kehade liikumisele, analüüsib graafiliselt hõõrdejõu sõltuvust rõhumisjõust et
dcterms:identifier	RE-26014
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Mehaanika, õpitulemus 5 et
includes knobit	Eristab seisu-, liug- ja veerehõõret
includes knobit	Selgitab hõõrdejõu mõju kehade liikumisele
includes knobit	Uurib katseliselt hõõrdejõu sõltuvust rõhumisjõust
includes knobit	Analüüsib graafikult hõõrdejõu sõltuvust rõhumisjõust
rdfs:label	Hõõrdejõud et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Mehaanika, õpitulemus 5

Elastsusjõud edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26015

dcterms:description	Uurib elastsusjõudu ja seletab selle tekkimise põhjuseid et
dcterms:identifier	RE-26015
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Mehaanika, õpitulemus 6 et
includes knobit	Selgitab elastsusjõu tekkimise põhjust
includes knobit	Eristab elastset ja plastset deformatsiooni
includes knobit	Uurib katseliselt vedru elastsusjõu sõltuvust pikenemisest
rdfs:label	Elastsusjõud et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Mehaanika, õpitulemus 6

Dünamomeeter edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26016

dcterms:description	Oskab kasutada dünamomeetrit erinevate jõudude mõõtmiseks et
dcterms:identifier	RE-26016
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Mehaanika, õpitulemus 7 et
includes knobit	Selgitab dünamomeetri ehitust ja tööpõhimõtet
includes knobit	Mõõdab jõudu dünamomeetriga
rdfs:label	Dünamomeeter et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Mehaanika, õpitulemus 7

Rõhu määramine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26017

dcterms:description	Kavandab ja teeb katse rõhu määramiseks, seostab rõhku kokkupuute pindala ning rõhumisjõuga et
dcterms:identifier	RE-26017
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Mehaanika, õpitulemus 8 et
includes knobit	Selgitab rõhu mõistet
includes knobit	Kavandab katse rõhu määramiseks
includes knobit	Teeb katse rõhu määramiseks
includes knobit	Seostab rõhku kokkupuute pindala ja rõhumisjõuga
rdfs:label	Rõhu määramine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Mehaanika, õpitulemus 8

Pascali seadus ja üleslükkejõud edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26018

dcterms:description	Kirjeldab rõhu edasikandumist gaasides ja vedelikes (Pascali seadus); teeb katse vedelikes kehadele mõjuva üleslükkejõu uurimiseks ja selgitab katse tulemusi et
dcterms:identifier	RE-26018
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Mehaanika, õpitulemus 9 et
includes knobit	Selgitab Pascali seadust
includes knobit	Selgitab üleslükkejõu tekkimist vedelikus ja gaasis
includes knobit	Teeb katse vedelikus kehale mõjuva üleslükkejõu uurimiseks
includes knobit	Selgitab üleslükkejõu katse tulemusi
rdfs:label	Pascali seadus ja üleslükkejõud et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Mehaanika, õpitulemus 9

Ujumine ja uppumine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26019

dcterms:description	Tunneb kehade ujumise ja uppumise tingimusi ning selgitab nende seoseid loodusnähtustega et
dcterms:identifier	RE-26019
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Mehaanika, õpitulemus 10 et
includes knobit	Selgitab keha ujumise ja uppumise tingimusi
includes knobit	Otsustab keha ujumise või uppumise vedelikus
includes knobit	Selgitab loodusnähtusi keha ujumise ja uppumise tingimuste abil
rdfs:label	Ujumine ja uppumine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Mehaanika, õpitulemus 10

Õhurõhk, vedelikusamba rõhk, üleslükkejõud edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26020

dcterms:description	Seletab õhurõhu, vedelikusamba rõhku ja üleslükkejõu mõistet ning rakendab neid loodusnähtusi selgitades et
dcterms:identifier	RE-26020
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Mehaanika, õpitulemus 11 et
includes knobit	Selgitab õhurõhu tekkimist ja mõju
includes knobit	Selgitab vedelikusamba rõhu sõltuvust sügavusest ja tihedusest
includes knobit	Selgitab loodusnähtusi õhurõhu abil
includes knobit	Selgitab loodusnähtusi vedelikusamba rõhu abil
includes knobit	Selgitab üleslükkejõu tekkimist vedelikus ja gaasis
includes knobit	Selgitab loodusnähtusi keha ujumise ja uppumise tingimuste abil
rdfs:label	Õhurõhk, vedelikusamba rõhk, üleslükkejõud et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Mehaanika, õpitulemus 11

Töö, energia, võimsus, kasutegur edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26021

dcterms:description	Seletab mehaanilise töö, mehaanilise energia (potentsiaalse ja kineetilise energia), võimsuse ja kasuteguri mõistet et
dcterms:identifier	RE-26021
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Mehaanika, õpitulemus 12 et
includes knobit	Selgitab mehaanilise töö mõistet
includes knobit	Eristab potentsiaalset ja kineetilist energiat
includes knobit	Selgitab võimsuse mõistet
includes knobit	Selgitab kasuteguri mõistet
rdfs:label	Töö, energia, võimsus, kasutegur et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Mehaanika, õpitulemus 12

Lihtmehhanismid edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26022

dcterms:description	Selgitab lihtmehhanismide otstarvet ja üldist tööpõhimõtet, rakendades mehaanika kuldreeglit et
dcterms:identifier	RE-26022
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Mehaanika, õpitulemus 13 et
includes knobit	Selgitab mehaanika kuldreeglit
includes knobit	Nimetab lihtmehhanismide liike ja otstarvet
includes knobit	Selgitab kangi tööpõhimõtet kuldreegli abil
includes knobit	Selgitab kaldpinna tööpõhimõtet kuldreegli abil
includes knobit	Selgitab ploki tööpõhimõtet kuldreegli abil
rdfs:label	Lihtmehhanismid et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Mehaanika, õpitulemus 13

Võnkumine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26023

dcterms:description	Kirjeldab mudeli toel võnkumist, kasutades amplituudi, perioodi ja sageduse mõistet et
dcterms:identifier	RE-26023
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Mehaanika, õpitulemus 14 et
includes knobit	Defineerib võnkumise amplituudi, perioodi ja sageduse
includes knobit	Kirjeldab pendli võnkumist mudeli toel amplituudi, perioodi ja sagedust kasutades
includes knobit	Määrab võnkumise perioodi ja sageduse mõõtmistulemuste põhjal
rdfs:label	Võnkumine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Mehaanika, õpitulemus 14

Heli tekkimine ja levimine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26024

dcterms:description	Seostab võnkumist heli tekkimise ja helilainete levimisega et
dcterms:identifier	RE-26024
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Mehaanika, õpitulemus 15 et
includes knobit	Selgitab heli tekkimist võnkuva keha toimel
includes knobit	Selgitab helilainete levimist keskkonnas
includes knobit	Seostab võnkumist heli tekkimise ja levimisega konkreetses näites
rdfs:label	Heli tekkimine ja levimine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Mehaanika, õpitulemus 15

Müra ja heli kõrgus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26025

dcterms:description	Kavandab ja korraldab katsed müra tugevuse mõõtmiseks ning muusikariistade heli kõrguse ja sageduse vahelise seose uurimiseks. et
dcterms:identifier	RE-26025
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Mehaanika, õpitulemus 16 et
includes knobit	Selgitab heli kõrguse seost sagedusega
includes knobit	Selgitab müra tugevust ja mõõtmise ühikut detsibell
includes knobit	Kavandab katse müra tugevuse mõõtmiseks
includes knobit	Korraldab katse müra tugevuse mõõtmiseks
includes knobit	Uurib katseliselt muusikariista heli kõrguse ja sageduse seost
rdfs:label	Müra ja heli kõrgus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Mehaanika, õpitulemus 16

Mehaanika valemid edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26026

dcterms:description	Rakendab probleemülesandeid lahendades järgmisi seoseid: v = s/t; ρ = m/V; F = mg; p = F/S; p = ρgh; F_Ü = ρgV; A = Fs; N = A/t; f = 1/T. et
dcterms:identifier	RE-26026
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Mehaanika, õpitulemus 17 et
includes knobit	Selgitab aine tiheduse mõistet
includes knobit	Arvutab ühtlase liikumise kiiruse, teepikkuse või aja valemi v = s/t abil
includes knobit	Arvutab aine tiheduse, massi või ruumala valemi ρ = m/V abil
includes knobit	Arvutab raskusjõu või massi valemi F = mg abil
includes knobit	Arvutab rõhu, jõu või pindala valemi p = F/S abil
includes knobit	Arvutab vedelikusamba rõhu valemi p = ρgh abil
includes knobit	Arvutab üleslükkejõu valemi F = ρgV abil
includes knobit	Arvutab mehaanilise töö valemi A = Fs abil
includes knobit	Arvutab võimsuse valemi N = A/t abil
includes knobit	Arvutab võnkumise sageduse või perioodi seose f = 1/T abil
rdfs:label	Mehaanika valemid et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Mehaanika, õpitulemus 17

Elektriseerimine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26027

dcterms:description	Seletab kehade elektriseerimist ja elektrilist vastastikmõju et
dcterms:identifier	RE-26027
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Elektriõpetus, õpitulemus 1 et
includes knobit	Selgitab kehade elektriseerimist
includes knobit	Selgitab elektrilist vastastikmõju
includes knobit	Põhjendab igapäevast elektriseerumisnähtust laengute liikumisega
rdfs:label	Elektriseerimine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Elektriõpetus, õpitulemus 1

Elektrilaeng, väli, vool edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26028

dcterms:description	Tunneb elektrilaengu, elementaarlaengu, keha elektrilaengu, elektrivälja, elektrivoolu, vabade laengukandjate, elektrijuhi ja isolaatori mõistet ning rakendab neid loodusnähtusi selgitades et
dcterms:identifier	RE-26028
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Elektriõpetus, õpitulemus 2 et
includes knobit	Defineerib elektrilaengu ja elementaarlaengu
includes knobit	Selgitab elektrivälja mõistet
includes knobit	Defineerib elektrivoolu ja vabu laengukandjaid
includes knobit	Eristab elektrijuhti ja isolaatorit
includes knobit	Selgitab loodusnähtusi elektrilaengu, elektrivälja ja elektrivoolu mõistete abil
rdfs:label	Elektrilaeng, väli, vool et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Elektriõpetus, õpitulemus 2

Vool metallides ja lahustes edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26029

dcterms:description	Uurib ja kirjeldab elektrivoolu elektrolüütide vesilahustes ning metallides et
dcterms:identifier	RE-26029
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Elektriõpetus, õpitulemus 3 et
includes knobit	Selgitab elektrivoolu laengukandjaid metallides
includes knobit	Selgitab elektrivoolu laengukandjaid elektrolüütide vesilahustes
includes knobit	Uurib katseliselt elektrivoolu elektrolüüdi vesilahuses
includes knobit	Võrdleb elektrivoolu olemust metallides ja elektrolüütide vesilahustes
rdfs:label	Vool metallides ja lahustes et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Elektriõpetus, õpitulemus 3

Vooluring ja skeem edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26030

dcterms:description	Nimetab vooluringi osi ja selgitab nende otstarvet; koostab lihtsamaid elektriskeeme et
dcterms:identifier	RE-26030
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Elektriõpetus, õpitulemus 4 et
includes knobit	Selgitab vooluringi osade otstarvet
includes knobit	Nimetab elektriskeemi tingmärke
includes knobit	Koostab lihtsa vooluringi skeemi
includes knobit	Koostab skeemi järgi lihtsa vooluringi
rdfs:label	Vooluring ja skeem et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Elektriõpetus, õpitulemus 4

Tarvitid ja mõõteseadmed edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26031

dcterms:description	Selgitab elektritarvitite ja elektriliste mõõteseadmete (oommeetri, ampermeetri, voltmeeteri, elektrienergia arvesti) otstarvet ja kasutamise reegleid et
dcterms:identifier	RE-26031
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Elektriõpetus, õpitulemus 5 et
includes knobit	Selgitab elektritarvitite otstarvet
includes knobit	Selgitab ampermeetri ja voltmeetri otstarvet ning ühendamise reegleid
includes knobit	Selgitab oommeetri ja elektrienergia arvesti otstarvet
includes knobit	Ühendab ampermeetri ja voltmeetri vooluringi õigesti
rdfs:label	Tarvitid ja mõõteseadmed et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Elektriõpetus, õpitulemus 5

Voolutugevus, pinge, takistus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26032

dcterms:description	Kavandab ja teeb katseid voolutugevuse, pinge, elektritakistuse ja eritakistuse mõõtmiseks et
dcterms:identifier	RE-26032
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Elektriõpetus, õpitulemus 6 et
includes knobit	Selgitab voolutugevuse mõistet
includes knobit	Selgitab elektrilise pinge mõistet
includes knobit	Selgitab elektritakistuse mõistet
includes knobit	Selgitab aine eritakistuse mõistet
includes knobit	Kavandab katse elektrisuuruste mõõtmiseks
includes knobit	Teeb katse voolutugevuse, pinge ja takistuse mõõtmiseks
includes knobit	Teeb katse juhi eritakistuse määramiseks
rdfs:label	Voolutugevus, pinge, takistus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Elektriõpetus, õpitulemus 6

Jada- ja rööpühendus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26033

dcterms:description	Uurib jada- ja rööpühenduse korral seoseid vooluringi osade pingete, voolutugevuste ning takistuste väärtuste vahel ja analüüsib saadud tulemusi et
dcterms:identifier	RE-26033
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Elektriõpetus, õpitulemus 7 et
includes knobit	Kirjeldab jadaühenduse seaduspärasusi
includes knobit	Kirjeldab rööpühenduse seaduspärasusi
includes knobit	Uurib katseliselt jadaühendust
includes knobit	Uurib katseliselt rööpühendust
includes knobit	Analüüsib jada- ja rööpühenduse katsetulemusi seaduspärasuste põhjal
rdfs:label	Jada- ja rööpühendus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Elektriõpetus, õpitulemus 7

Elektrivoolu töö ja võimsus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26034

dcterms:description	Kavandab ja teeb katseid elektrivoolu töö ja võimsuse arvutamiseks ning analüüsib saadud tulemusi et
dcterms:identifier	RE-26034
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Elektriõpetus, õpitulemus 8 et
includes knobit	Selgitab elektrivoolu tööd ja võimsust
includes knobit	Kavandab katse elektrivoolu töö ja võimsuse määramiseks
includes knobit	Teeb katse elektrivoolu töö ja võimsuse arvutamiseks
includes knobit	Analüüsib elektrivoolu töö ja võimsuse katsetulemusi
rdfs:label	Elektrivoolu töö ja võimsus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Elektriõpetus, õpitulemus 8

Koguvõimsus, kaitse ja maksumus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26035

dcterms:description	Määrab elektritarvitite koguvõimsuse, hindab selle vastavust paigaldatud kaitsmele ning arvutab tarbitud energia väärtuse ja maksumuse et
dcterms:identifier	RE-26035
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Elektriõpetus, õpitulemus 9 et
includes knobit	Selgitab kilovatt-tundi kui elektrienergia ühikut
includes knobit	Määrab elektritarvitite koguvõimsuse
includes knobit	Hindab elektritarvitite koguvõimsuse vastavust paigaldatud kaitsmele
includes knobit	Arvutab tarbitud elektrienergia väärtuse ja maksumuse
rdfs:label	Koguvõimsus, kaitse ja maksumus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Elektriõpetus, õpitulemus 9

Lühis, kaitse, kaitsemaandus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26036

dcterms:description	Seletab lühise, kaitse ja kaitsemaanduse mõistet et
dcterms:identifier	RE-26036
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Elektriõpetus, õpitulemus 10 et
includes knobit	Selgitab lühise mõistet
includes knobit	Selgitab kaitsme otstarvet ja tööpõhimõtet
includes knobit	Selgitab kaitsemaanduse mõistet
includes knobit	Põhjendab kaitsme rolli lühise korral
includes knobit	Põhjendab kaitsemaanduse vajadust
rdfs:label	Lühis, kaitse, kaitsemaandus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Elektriõpetus, õpitulemus 10

Magnetid ja magnetväli edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26037

dcterms:description	Kirjeldab magnetite ja magnetvälja omadusi ning seostab neid Maa magnetvälja ja teiste magnetnähtustega et
dcterms:identifier	RE-26037
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Elektriõpetus, õpitulemus 11 et
includes knobit	Kirjeldab magnetite omadusi
includes knobit	Selgitab magnetvälja mõistet ja väljajooni
includes knobit	Selgitab Maa magnetvälja ja kompassi tööd
includes knobit	Kujutab magneti magnetvälja jooni
includes knobit	Seostab magnetnähtusi magnetvälja omadustega
rdfs:label	Magnetid ja magnetväli et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Elektriõpetus, õpitulemus 11

Vool ja magnetnähtused edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26038

dcterms:description	Seostab elektrivoolu ja magnetnähtusi, kasutades näiteid ja rakendusi tehnikas et
dcterms:identifier	RE-26038
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Elektriõpetus, õpitulemus 12 et
includes knobit	Selgitab elektrivoolu magnetvälja
includes knobit	Selgitab elektromagneti ehitust ja omadusi
includes knobit	Selgitab elektromagneti rakendusi tehnikas
includes knobit	Selgitab elektromootori tööpõhimõtet
rdfs:label	Vool ja magnetnähtused et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Elektriõpetus, õpitulemus 12

Elektriõpetuse valemid edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26039

dcterms:description	Rakendab probleemülesannete lahendamisel järgmisi seoseid: I = U/R; I = I₁ = I₂; U = U₁ + U₂; R = R₁ + R₂; I = I₁ + I₂; U = U₁ = U₂; 1/R = 1/R₁ + 1/R₂; R = ρl/S; A = IUt; N = IU; Q = I²Rt. et
dcterms:identifier	RE-26039
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Elektriõpetus, õpitulemus 13 et
includes knobit	Arvutab voolutugevuse, pinge või takistuse Ohmi seaduse I = U/R abil
includes knobit	Arvutab jadaühenduse suurusi seostega I = I₁ = I₂, U = U₁ + U₂ ja R = R₁ + R₂
includes knobit	Arvutab rööpühenduse suurusi seostega I = I₁ + I₂, U = U₁ = U₂ ja 1/R = 1/R₁ + 1/R₂
includes knobit	Arvutab juhi takistuse valemi R = ρl/S abil
includes knobit	Arvutab elektrivoolu töö ja võimsuse valemitega A = UIt ja N = UI
includes knobit	Selgitab elektrivoolu soojusmõju ja Joule'i–Lenzi seadust
includes knobit	Arvutab juhis eralduva soojushulga valemi Q = I²Rt abil
rdfs:label	Elektriõpetuse valemid et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Elektriõpetus, õpitulemus 13

Temperatuur ja soojuspaisumine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26040

dcterms:description	Seostab keha temperatuuri ja kehade soojuspaisumist aineosakeste soojusliikumisega et
dcterms:identifier	RE-26040
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 1 et
includes knobit	Selgitab temperatuuri kui aineosakeste soojusliikumise mõõtu
includes knobit	Selgitab soojuspaisumist aineosakeste liikumisega
includes knobit	Seostab keha soojuspaisumist aineosakeste soojusliikumisega näites
rdfs:label	Temperatuur ja soojuspaisumine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 1

Termomeeter ja skaalad edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26041

dcterms:description	Selgitab termomeetri otstarvet ja kasutamise reegleid ning erinevaid temperatuuriskaalasid et
dcterms:identifier	RE-26041
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 2 et
includes knobit	Selgitab termomeetri tööpõhimõtet ja kasutamise reegleid
includes knobit	Eristab Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalat
includes knobit	Teisendab temperatuuri Celsiuse ja Kelvini skaala vahel
includes knobit	Mõõdab temperatuuri termomeetriga
rdfs:label	Termomeeter ja skaalad et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 2

Soojusülekande liigid edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26042

dcterms:description	Eristab loodusnähtuste selgitamisel soojusülekande liike: soojusjuhtivust, konvektsiooni ja soojuskiirgust et
dcterms:identifier	RE-26042
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 3 et
includes knobit	Kirjeldab soojusjuhtivust
includes knobit	Kirjeldab konvektsiooni
includes knobit	Kirjeldab soojuskiirgust
includes knobit	Eristab loodusnähtuses soojusülekande liiki
rdfs:label	Soojusülekande liigid et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 3

Siseenergia muutumine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26043

dcterms:description	Selgitab siseenergia muutumist kehade soojenemisel ja jahtumisel et
dcterms:identifier	RE-26043
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 4 et
includes knobit	Selgitab siseenergia mõistet
includes knobit	Selgitab siseenergia muutmise viise
includes knobit	Selgitab keha siseenergia muutumist soojenemisel ja jahtumisel
rdfs:label	Siseenergia muutumine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 4

Soojushulk ja erisoojus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26044

dcterms:description	Seletab soojushulga ja aine erisoojuse mõistet ning kavandab katse keha erisoojuse määramiseks et
dcterms:identifier	RE-26044
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 5 et
includes knobit	Selgitab soojushulga mõistet
includes knobit	Selgitab aine erisoojuse mõistet
includes knobit	Kavandab katse keha erisoojuse määramiseks
rdfs:label	Soojushulk ja erisoojus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 5

Soojusnähtuste analüüs edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26045

dcterms:description	Analüüsib kehade soojuslike omaduste ja soojusülekande põhiomaduste järgi igapäevaelu- ja loodusnähtuseid et
dcterms:identifier	RE-26045
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 6 et
includes knobit	Analüüsib igapäevanähtust soojusülekande põhiomaduste järgi
includes knobit	Analüüsib igapäevanähtust kehade soojuslike omaduste järgi
rdfs:label	Soojusnähtuste analüüs et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 6

Olekumuutused edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26046

dcterms:description	Selgitab keha siseenergia muutumist sulamisel, tahkumisel, aurumisel ja kondenseerumisel et
dcterms:identifier	RE-26046
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 7 et
includes knobit	Selgitab aine olekumuutusi sulamisel, tahkumisel, aurumisel ja kondenseerumisel
includes knobit	Selgitab siseenergia muutumist sulamisel ja tahkumisel
includes knobit	Selgitab siseenergia muutumist aurumisel ja kondenseerumisel
rdfs:label	Olekumuutused et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 7

Sulamis-, keemis- ja kütteväärtus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26047

dcterms:description	Selgitab sulamissoojuse, keemissoojuse ja kütteväärtuse tähendust et
dcterms:identifier	RE-26047
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 8 et
includes knobit	Selgitab sulamissoojuse tähendust
includes knobit	Selgitab keemissoojuse tähendust
includes knobit	Selgitab kütteväärtuse tähendust
rdfs:label	Sulamis-, keemis- ja kütteväärtus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 8

Soojusfüüsika kompleksülesanded edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26048

dcterms:description	Lahendab ja analüüsib rakendusliku sisuga osaülesanneteks taandatavaid soojusfüüsika kompleksülesandeid et
dcterms:identifier	RE-26048
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 9 et
includes knobit	Jaotab soojusfüüsika kompleksülesande osaülesanneteks
includes knobit	Lahendab soojusfüüsika kompleksülesande osaülesannete kaupa
includes knobit	Analüüsib soojusfüüsika kompleksülesande lahendust
rdfs:label	Soojusfüüsika kompleksülesanded et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 9

Aatomituum ja radioaktiivsus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26049

dcterms:description	Seostab isotoopide koostist, radioaktiivset lagunemist ja tuumareaktsiooni aatomituuma ehitusega et
dcterms:identifier	RE-26049
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 10 et
includes knobit	Selgitab aatomituuma ehitust
includes knobit	Selgitab isotoopide koostist
includes knobit	Selgitab radioaktiivset lagunemist
includes knobit	Selgitab tuumareaktsiooni
includes knobit	Määrab isotoobi prootonite ja neutronite arvu
includes knobit	Seostab radioaktiivset lagunemist aatomituuma muutumisega
includes knobit	Seostab tuumareaktsiooni aatomituuma ehitusega
rdfs:label	Aatomituum ja radioaktiivsus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 10

Tuumaenergia edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26050

dcterms:description	Selgitab kergete tuumade ühinemise ja raskete tuumade lõhustamise praktilist väärtust et
dcterms:identifier	RE-26050
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 11 et
includes knobit	Selgitab kergete tuumade ühinemist
includes knobit	Selgitab raskete tuumade lõhustamist
includes knobit	Põhjendab tuumaenergia kasutamise praktilist väärtust
rdfs:label	Tuumaenergia et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 11

α-, β- ja γ-kiirgus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26051

dcterms:description	Iseloomustab ning võrdleb α-, β- ja γ-kiirgust et
dcterms:identifier	RE-26051
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 12 et
includes knobit	Kirjeldab α-kiirgust
includes knobit	Kirjeldab β-kiirgust
includes knobit	Kirjeldab γ-kiirgust
includes knobit	Võrdleb α-, β- ja γ-kiirgust
rdfs:label	α-, β- ja γ-kiirgus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 12

Looduslik kiirgus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26052

dcterms:description	Nimetab loodusliku ioniseeriva kiirguse allikaid ja selgitab sellega seotud ohtusid et
dcterms:identifier	RE-26052
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 13 et
includes knobit	Nimetab loodusliku ioniseeriva kiirguse allikaid
includes knobit	Selgitab ioniseeriva kiirguse ohtusid
rdfs:label	Looduslik kiirgus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 13

Soojusõpetuse valemid edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-26000#RE-26053

dcterms:description	Rakendab probleemülesandeid lahendades järgmisi seoseid: Q = cm(t₂ − t₁); Q = λm; Q = Lm. et
dcterms:identifier	RE-26053
dcterms:source	Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.3 Füüsika, 2.3.3 Õpitulemused (III kooliaste), Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 14 et
includes knobit	Arvutab soojushulga soojenemisel ja jahtumisel valemi Q = cm(t₂ − t₁) abil
includes knobit	Arvutab sulamisel ja tahkumisel soojushulga valemi Q = λm abil
includes knobit	Arvutab aurustumisel ja kondenseerumisel soojushulga valemi Q = Lm abil
rdfs:label	Soojusõpetuse valemid et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/129082010003
skos:notation	Soojusõpetus ja tuumaenergia, õpitulemus 14

Used by

schema:isPartOf	Avaldab valemist tundmatu suuruse
schema:isPartOf	Teisendab mõõtühikuid
schema:isPartOf	Märgib punkte koordinaatteljestikus
schema:isPartOf	Nimetab valgusallikate liike
schema:isPartOf	Selgitab valge valguse koostist spektrivärvustest
schema:isPartOf	Liigitab valgusallikaid suuruse järgi
schema:isPartOf	Liigitab valgusallikaid spektraalse koostise järgi
schema:isPartOf	Selgitab valguse sirgjoonelise levimise seadust
schema:isPartOf	Selgitab valguse peegeldumise seadust
schema:isPartOf	Konstrueerib sirgjoonelist levimist selgitava joonise
schema:isPartOf	Konstrueerib peegeldumist selgitava joonise
schema:isPartOf	Korraldab katse valguse levimise ja peegeldumise uurimiseks
schema:isPartOf	Selgitab valguse murdumise seaduspärasust
schema:isPartOf	Põhjendab läätse tööpõhimõtet valguse murdumisega
schema:isPartOf	Määrab kiire suuna murdumisel kahe keskkonna piiril
schema:isPartOf	Selgitab läätse fookuse ja fookuskauguse mõistet
schema:isPartOf	Selgitab läätse optilise tugevuse mõistet
schema:isPartOf	Eristab kumer- ja nõgusläätse omadusi
schema:isPartOf	Selgitab tõelise ja näiva kujutise erinevust
schema:isPartOf	Konstrueerib kiirte käiku kumerläätses
schema:isPartOf	Konstrueerib kiirte käiku nõgusläätses
schema:isPartOf	Määrab kumerläätse kujutise liigi eseme asukoha järgi
schema:isPartOf	Selgitab keha värvuse tekkimist peegeldumisest ja neeldumisest
schema:isPartOf	Seostab peegeldunud valguse spektrit eseme värvusega
schema:isPartOf	Selgitab joonise järgi luubi tööpõhimõtet
schema:isPartOf	Selgitab joonise järgi fotoaparaadi tööpõhimõtet
schema:isPartOf	Selgitab joonise järgi mikroskoobi tööpõhimõtet
schema:isPartOf	Selgitab joonise järgi teleskoobi tööpõhimõtet
schema:isPartOf	Selgitab silma kui optilise süsteemi ehitust ja kujutise teket
schema:isPartOf	Selgitab lühinägelikkuse põhjust
schema:isPartOf	Selgitab kaugnägelikkuse põhjust
schema:isPartOf	Määrab, millise läätsega nägemisviga korrigeeritakse
schema:isPartOf	Arvutab läätse optilise tugevuse fookuskauguse järgi
schema:isPartOf	Arvutab läätse fookuskauguse optilise tugevuse järgi
schema:isPartOf	Selgitab kiiruse mõistet
schema:isPartOf	Eristab ühtlast ja mitteühtlast liikumist
schema:isPartOf	Määrab keha keskmise kiiruse mõõtmistulemuste põhjal
schema:isPartOf	Joonestab ühtlase liikumise teepikkuse ja aja graafiku
schema:isPartOf	Analüüsib liikumise graafikut
schema:isPartOf	Selgitab kehade vastastikmõju mõistet
schema:isPartOf	Selgitab kehade kiiruse muutumist sõltuvalt massist ja vastastikmõju kestusest
schema:isPartOf	Uurib katseliselt vastastikmõjus olevate kehade kiiruse muutumist
schema:isPartOf	Põhjendab kehade kiiruse muutumist konkreetses vastastikmõjus
schema:isPartOf	Selgitab jõudu kui vastastikmõju tugevuse mõõtu
schema:isPartOf	Selgitab raskusjõu mõistet
schema:isPartOf	Eristab keha massi ja raskusjõudu
schema:isPartOf	Võrdleb eri kehadele mõjuvaid raskusjõude
schema:isPartOf	Eristab seisu-, liug- ja veerehõõret
schema:isPartOf	Selgitab hõõrdejõu mõju kehade liikumisele
schema:isPartOf	Uurib katseliselt hõõrdejõu sõltuvust rõhumisjõust
schema:isPartOf	Analüüsib graafikult hõõrdejõu sõltuvust rõhumisjõust
schema:isPartOf	Selgitab elastsusjõu tekkimise põhjust
schema:isPartOf	Eristab elastset ja plastset deformatsiooni
schema:isPartOf	Uurib katseliselt vedru elastsusjõu sõltuvust pikenemisest
schema:isPartOf	Selgitab dünamomeetri ehitust ja tööpõhimõtet
schema:isPartOf	Mõõdab jõudu dünamomeetriga
schema:isPartOf	Selgitab rõhu mõistet
schema:isPartOf	Kavandab katse rõhu määramiseks
schema:isPartOf	Teeb katse rõhu määramiseks
schema:isPartOf	Seostab rõhku kokkupuute pindala ja rõhumisjõuga
schema:isPartOf	Selgitab Pascali seadust
schema:isPartOf	Selgitab üleslükkejõu tekkimist vedelikus ja gaasis
schema:isPartOf	Teeb katse vedelikus kehale mõjuva üleslükkejõu uurimiseks
schema:isPartOf	Selgitab üleslükkejõu katse tulemusi
schema:isPartOf	Selgitab aine tiheduse mõistet
schema:isPartOf	Selgitab keha ujumise ja uppumise tingimusi
schema:isPartOf	Otsustab keha ujumise või uppumise vedelikus
schema:isPartOf	Selgitab loodusnähtusi keha ujumise ja uppumise tingimuste abil
schema:isPartOf	Selgitab õhurõhu tekkimist ja mõju
schema:isPartOf	Selgitab vedelikusamba rõhu sõltuvust sügavusest ja tihedusest
schema:isPartOf	Selgitab loodusnähtusi õhurõhu abil
schema:isPartOf	Selgitab loodusnähtusi vedelikusamba rõhu abil
schema:isPartOf	Selgitab mehaanilise töö mõistet
schema:isPartOf	Eristab potentsiaalset ja kineetilist energiat
schema:isPartOf	Selgitab võimsuse mõistet
schema:isPartOf	Selgitab kasuteguri mõistet
schema:isPartOf	Selgitab mehaanika kuldreeglit
schema:isPartOf	Nimetab lihtmehhanismide liike ja otstarvet
schema:isPartOf	Selgitab kangi tööpõhimõtet kuldreegli abil
schema:isPartOf	Selgitab kaldpinna tööpõhimõtet kuldreegli abil
schema:isPartOf	Selgitab ploki tööpõhimõtet kuldreegli abil
schema:isPartOf	Defineerib võnkumise amplituudi, perioodi ja sageduse
schema:isPartOf	Kirjeldab pendli võnkumist mudeli toel amplituudi, perioodi ja sagedust kasutades
schema:isPartOf	Määrab võnkumise perioodi ja sageduse mõõtmistulemuste põhjal
schema:isPartOf	Selgitab heli tekkimist võnkuva keha toimel
schema:isPartOf	Selgitab helilainete levimist keskkonnas
schema:isPartOf	Seostab võnkumist heli tekkimise ja levimisega konkreetses näites
schema:isPartOf	Selgitab heli kõrguse seost sagedusega
schema:isPartOf	Selgitab müra tugevust ja mõõtmise ühikut detsibell
schema:isPartOf	Kavandab katse müra tugevuse mõõtmiseks
schema:isPartOf	Korraldab katse müra tugevuse mõõtmiseks
schema:isPartOf	Uurib katseliselt muusikariista heli kõrguse ja sageduse seost
schema:isPartOf	Arvutab ühtlase liikumise kiiruse, teepikkuse või aja valemi v = s/t abil
schema:isPartOf	Arvutab aine tiheduse, massi või ruumala valemi ρ = m/V abil
schema:isPartOf	Arvutab raskusjõu või massi valemi F = mg abil
schema:isPartOf	Arvutab rõhu, jõu või pindala valemi p = F/S abil
schema:isPartOf	Arvutab vedelikusamba rõhu valemi p = ρgh abil
schema:isPartOf	Arvutab üleslükkejõu valemi F = ρgV abil
schema:isPartOf	Arvutab mehaanilise töö valemi A = Fs abil
schema:isPartOf	Arvutab võimsuse valemi N = A/t abil
schema:isPartOf	Arvutab võnkumise sageduse või perioodi seose f = 1/T abil
schema:isPartOf	Selgitab kehade elektriseerimist
schema:isPartOf	Selgitab elektrilist vastastikmõju
schema:isPartOf	Põhjendab igapäevast elektriseerumisnähtust laengute liikumisega
schema:isPartOf	Defineerib elektrilaengu ja elementaarlaengu
schema:isPartOf	Selgitab elektrivälja mõistet
schema:isPartOf	Defineerib elektrivoolu ja vabu laengukandjaid
schema:isPartOf	Eristab elektrijuhti ja isolaatorit
schema:isPartOf	Selgitab loodusnähtusi elektrilaengu, elektrivälja ja elektrivoolu mõistete abil
schema:isPartOf	Selgitab elektrivoolu laengukandjaid metallides
schema:isPartOf	Selgitab elektrivoolu laengukandjaid elektrolüütide vesilahustes
schema:isPartOf	Uurib katseliselt elektrivoolu elektrolüüdi vesilahuses
schema:isPartOf	Võrdleb elektrivoolu olemust metallides ja elektrolüütide vesilahustes
schema:isPartOf	Selgitab vooluringi osade otstarvet
schema:isPartOf	Nimetab elektriskeemi tingmärke
schema:isPartOf	Koostab lihtsa vooluringi skeemi
schema:isPartOf	Koostab skeemi järgi lihtsa vooluringi
schema:isPartOf	Selgitab elektritarvitite otstarvet
schema:isPartOf	Selgitab ampermeetri ja voltmeetri otstarvet ning ühendamise reegleid
schema:isPartOf	Selgitab oommeetri ja elektrienergia arvesti otstarvet
schema:isPartOf	Ühendab ampermeetri ja voltmeetri vooluringi õigesti
schema:isPartOf	Selgitab voolutugevuse mõistet
schema:isPartOf	Selgitab elektrilise pinge mõistet
schema:isPartOf	Selgitab elektritakistuse mõistet
schema:isPartOf	Selgitab aine eritakistuse mõistet
schema:isPartOf	Kavandab katse elektrisuuruste mõõtmiseks
schema:isPartOf	Teeb katse voolutugevuse, pinge ja takistuse mõõtmiseks
schema:isPartOf	Teeb katse juhi eritakistuse määramiseks
schema:isPartOf	Kirjeldab jadaühenduse seaduspärasusi
schema:isPartOf	Kirjeldab rööpühenduse seaduspärasusi
schema:isPartOf	Uurib katseliselt jadaühendust
schema:isPartOf	Uurib katseliselt rööpühendust
schema:isPartOf	Analüüsib jada- ja rööpühenduse katsetulemusi seaduspärasuste põhjal
schema:isPartOf	Selgitab elektrivoolu tööd ja võimsust
schema:isPartOf	Kavandab katse elektrivoolu töö ja võimsuse määramiseks
schema:isPartOf	Teeb katse elektrivoolu töö ja võimsuse arvutamiseks
schema:isPartOf	Analüüsib elektrivoolu töö ja võimsuse katsetulemusi
schema:isPartOf	Selgitab kilovatt-tundi kui elektrienergia ühikut
schema:isPartOf	Määrab elektritarvitite koguvõimsuse
schema:isPartOf	Hindab elektritarvitite koguvõimsuse vastavust paigaldatud kaitsmele
schema:isPartOf	Arvutab tarbitud elektrienergia väärtuse ja maksumuse
schema:isPartOf	Selgitab lühise mõistet
schema:isPartOf	Selgitab kaitsme otstarvet ja tööpõhimõtet
schema:isPartOf	Selgitab kaitsemaanduse mõistet
schema:isPartOf	Põhjendab kaitsme rolli lühise korral
schema:isPartOf	Põhjendab kaitsemaanduse vajadust
schema:isPartOf	Kirjeldab magnetite omadusi
schema:isPartOf	Selgitab magnetvälja mõistet ja väljajooni
schema:isPartOf	Selgitab Maa magnetvälja ja kompassi tööd
schema:isPartOf	Kujutab magneti magnetvälja jooni
schema:isPartOf	Seostab magnetnähtusi magnetvälja omadustega
schema:isPartOf	Selgitab elektrivoolu magnetvälja
schema:isPartOf	Selgitab elektromagneti ehitust ja omadusi
schema:isPartOf	Selgitab elektromagneti rakendusi tehnikas
schema:isPartOf	Selgitab elektromootori tööpõhimõtet
schema:isPartOf	Arvutab voolutugevuse, pinge või takistuse Ohmi seaduse I = U/R abil
schema:isPartOf	Arvutab jadaühenduse suurusi seostega I = I₁ = I₂, U = U₁ + U₂ ja R = R₁ + R₂
schema:isPartOf	Arvutab rööpühenduse suurusi seostega I = I₁ + I₂, U = U₁ = U₂ ja 1/R = 1/R₁ + 1/R₂
schema:isPartOf	Arvutab juhi takistuse valemi R = ρl/S abil
schema:isPartOf	Arvutab elektrivoolu töö ja võimsuse valemitega A = UIt ja N = UI
schema:isPartOf	Selgitab elektrivoolu soojusmõju ja Joule'i–Lenzi seadust
schema:isPartOf	Arvutab juhis eralduva soojushulga valemi Q = I²Rt abil
schema:isPartOf	Selgitab temperatuuri kui aineosakeste soojusliikumise mõõtu
schema:isPartOf	Selgitab soojuspaisumist aineosakeste liikumisega
schema:isPartOf	Seostab keha soojuspaisumist aineosakeste soojusliikumisega näites
schema:isPartOf	Selgitab termomeetri tööpõhimõtet ja kasutamise reegleid
schema:isPartOf	Eristab Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalat
schema:isPartOf	Teisendab temperatuuri Celsiuse ja Kelvini skaala vahel
schema:isPartOf	Mõõdab temperatuuri termomeetriga
schema:isPartOf	Kirjeldab soojusjuhtivust
schema:isPartOf	Kirjeldab konvektsiooni
schema:isPartOf	Kirjeldab soojuskiirgust
schema:isPartOf	Eristab loodusnähtuses soojusülekande liiki
schema:isPartOf	Selgitab siseenergia mõistet
schema:isPartOf	Selgitab siseenergia muutmise viise
schema:isPartOf	Selgitab keha siseenergia muutumist soojenemisel ja jahtumisel
schema:isPartOf	Selgitab soojushulga mõistet
schema:isPartOf	Selgitab aine erisoojuse mõistet
schema:isPartOf	Kavandab katse keha erisoojuse määramiseks
schema:isPartOf	Analüüsib igapäevanähtust soojusülekande põhiomaduste järgi
schema:isPartOf	Analüüsib igapäevanähtust kehade soojuslike omaduste järgi
schema:isPartOf	Selgitab aine olekumuutusi sulamisel, tahkumisel, aurumisel ja kondenseerumisel
schema:isPartOf	Selgitab siseenergia muutumist sulamisel ja tahkumisel
schema:isPartOf	Selgitab siseenergia muutumist aurumisel ja kondenseerumisel
schema:isPartOf	Selgitab sulamissoojuse tähendust
schema:isPartOf	Selgitab keemissoojuse tähendust
schema:isPartOf	Selgitab kütteväärtuse tähendust
schema:isPartOf	Jaotab soojusfüüsika kompleksülesande osaülesanneteks
schema:isPartOf	Lahendab soojusfüüsika kompleksülesande osaülesannete kaupa
schema:isPartOf	Analüüsib soojusfüüsika kompleksülesande lahendust
schema:isPartOf	Selgitab aatomituuma ehitust
schema:isPartOf	Selgitab isotoopide koostist
schema:isPartOf	Selgitab radioaktiivset lagunemist
schema:isPartOf	Selgitab tuumareaktsiooni
schema:isPartOf	Määrab isotoobi prootonite ja neutronite arvu
schema:isPartOf	Seostab radioaktiivset lagunemist aatomituuma muutumisega
schema:isPartOf	Seostab tuumareaktsiooni aatomituuma ehitusega
schema:isPartOf	Selgitab kergete tuumade ühinemist
schema:isPartOf	Selgitab raskete tuumade lõhustamist
schema:isPartOf	Põhjendab tuumaenergia kasutamise praktilist väärtust
schema:isPartOf	Kirjeldab α-kiirgust
schema:isPartOf	Kirjeldab β-kiirgust
schema:isPartOf	Kirjeldab γ-kiirgust
schema:isPartOf	Võrdleb α-, β- ja γ-kiirgust
schema:isPartOf	Nimetab loodusliku ioniseeriva kiirguse allikaid
schema:isPartOf	Selgitab ioniseeriva kiirguse ohtusid
schema:isPartOf	Arvutab soojushulga soojenemisel ja jahtumisel valemi Q = cm(t₂ − t₁) abil
schema:isPartOf	Arvutab sulamisel ja tahkumisel soojushulga valemi Q = λm abil
schema:isPartOf	Arvutab aurustumisel ja kondenseerumisel soojushulga valemi Q = Lm abil