Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000

LCG purposes	Assessing the learner's knowledge or skill state
LCG purposes	Designing a personal learning path
LCG purposes	Opening up a learning outcome
LCG purposes	Selecting an assessment task or learning activity
conforms to profile	https://oppekava.edu.ee/a/Knobitite_kirjeldamise_ja_seostamise_reeglid#LCG-KNOBIT-0.1
dcterms:description	Gümnaasiumi riikliku õppekava füüsika õpitulemused (osa 1) knobititeks jaotatuna: hoiakud ja üldoskused, I kursus Füüsika meetod. Kinemaatika, II Dünaamika, III Elektromagnetism, IV Energia. et
dcterms:identifier	K12-SCOPE-50000
dcterms:license	https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/
dcterms:rights	Copyright 2026 Peep Küngas. Licensed under CC BY 4.0.
dcterms:title	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia et
owl:sameAs	https://oppekava.edu.ee/a/G%C3%BCmnaasiumi_f%C3%BC%C3%BCsika_(lisa_4),_osa_1%3A_f%C3%BC%C3%BCsika_meetod,_kinemaatika,_d%C3%BCnaamika,_elektromagnetism_ja_energia
schema:license	https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/
skos:note	audience: Gümnaasiumi õpilased, kes õpivad füüsikat et
skos:note	domain: Füüsika et
skos:note	level: Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4, Füüsika (osa 1: Gümnaasiumi lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud … Energia) et

Items and references

Mudeli roll loodusobjektide uurimisel edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50001

dcterms:identifier	I-50001
rdfs:label	Mudeli roll loodusobjektide uurimisel et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Miks kasutatakse füüsikas materiaalse punkti mudelit? (a) keha mõõtmed on uuritava liikumise juures tähtsusetud; (b) keha ei mõju teistele kehadele; (c) keha mass on alati null; (d) keha ei liigu et
solvable with	set of Selgitab mudeli tähtsust loodusobjektide uurimisel

Mudelite areng ja piiratus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50002

dcterms:identifier	I-50002
rdfs:label	Mudelite areng ja piiratus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Too üks näide mudelist, mis on uute katsetulemuste tõttu täpsustunud või asendunud, ja selgita, miks vana mudel ei kehti kõigi nähtuste jaoks. et
solvable with	set of Selgitab mudelite arengut ja paratamatut piiratust

Valem ja selle tundmatu suurus edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50003

dcterms:identifier	I-50003
rdfs:label	Valem ja selle tundmatu suurus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Avalda valemist s = v0·t + a·t²/2 kiirendus a. et
solvable with	set of Avaldab valemist tundmatu suuruse

Igapäevaelu või tehnoloogiaga seotud füüsikaline probleemülesanne edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50004

dcterms:identifier	I-50004
rdfs:label	Igapäevaelu või tehnoloogiaga seotud füüsikaline probleemülesanne et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Auto sõidab 20 m/s kiirusega ja pidurdab ühtlaselt kiirendusega −4 m/s². Kui pika teepikkuse jooksul auto peatub? et
solvable with	set of Lahendab füüsikalise probleemülesande kvantitatiivselt

Füüsikaline väide meedias või reklaamis edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50005

dcterms:identifier	I-50005
rdfs:label	Füüsikaline väide meedias või reklaamis et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Reklaam väidab: „Seade võtab elektrit juurde, andes välja rohkem energiat, kui tarbib.“ Hinda väidet energia jäävuse seaduse alusel ja põhjenda. et
solvable with	set of Hindab info usaldusväärsust ja teaduslikkust füüsikateadmiste abil

Füüsikakatse ohutusnõuded edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50006

dcterms:identifier	I-50006
rdfs:label	Füüsikakatse ohutusnõuded et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida tuleb teha enne vooluringi ümberkoostamist? (a) hoida käsi märjana; (b) vahetada juhtmeid pinge all; (c) mitte midagi; (d) lülitada vooluallikas välja et
solvable with	set of Selgitab füüsikakatse ohutusnõudeid

Füüsikaline uurimus edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50007

dcterms:identifier	I-50007
rdfs:label	Füüsikaline uurimus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Kavanda katse, millega kontrollida, kas pendli periood sõltub pendli pikkusest. Nimeta muutujad, vahendid ja mõõtmiskava. et
solvable with	set of Kavandab uurimuse füüsikalise seose leidmiseks või kontrollimiseks

Kavandatud füüsikakatse sooritamine edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50008

dcterms:identifier	I-50008
rdfs:label	Kavandatud füüsikakatse sooritamine et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Tee õpetaja antud plaani järgi katse vedru pikenemise mõõtmiseks eri koormistega ja kanna andmed tabelisse. et
solvable with	set of Teeb kavandatud füüsikakatse ohutult

Standardhälve edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50009

dcterms:identifier	I-50009
rdfs:label	Standardhälve et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida näitab mõõtetulemuste suur standardhälve? (a) tulemused on hajunud keskväärtuse ümber; (b) keskväärtus on null; (c) mõõteriist on kalibreeritud; (d) mõõtmisi on vähe et
solvable with	set of Selgitab standardhälbe tähendust mõõtetulemuste hajuvuse mõõduna

Mõõteandmete graafik edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50010

dcterms:identifier	I-50010
rdfs:label	Mõõteandmete graafik et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Kanna graafikule andmed (m, kg: 0,1; 0,2; 0,3; 0,4 ja F, N: 1,0; 2,1; 2,9; 4,1), tõmba sobiv sirge ja sõnasta seos F ja m vahel. et
solvable with	set of Koostab mõõteandmetest graafiku ja leiab graafikult suuruste seose

Mõõteandmete seose kordaja edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50011

dcterms:identifier	I-50011
rdfs:label	Mõõteandmete seose kordaja et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Mõõdetud: F = 1,0 N, 2,1 N, 2,9 N, 4,1 N, kui m = 0,1; 0,2; 0,3; 0,4 kg. Arvuta F ja m suhte keskväärtus. et
solvable with	set of Arvutab mõõteandmetest suuruste seose kordaja

Mõõtetulemuste keskväärtus ja standardhälve edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50012

dcterms:identifier	I-50012
rdfs:label	Mõõtetulemuste keskväärtus ja standardhälve et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Pendli periood mõõdeti viiel korral: 2,05; 2,10; 2,00; 2,08; 2,02 s. Arvuta keskväärtus ja standardhälve. et
solvable with	set of Arvutab mõõtetulemuste keskväärtuse ja standardhälbe

Füüsika roll loodusteaduste seas edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50013

dcterms:identifier	I-50013
rdfs:label	Füüsika roll loodusteaduste seas et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Too kaks näidet selle kohta, kuidas füüsika seadusi või meetodeid kasutatakse bioloogias või keemias. et
solvable with	set of Selgitab füüsika rolli teiste loodusteaduste seas

Interdistsiplinaarsed uurimissuunad edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50014

dcterms:identifier	I-50014
rdfs:label	Interdistsiplinaarsed uurimissuunad et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline uurimissuund seob füüsikat ja bioloogiat? (a) filoloogia; (b) heraldika; (c) numismaatika; (d) biofüüsika et
solvable with	set of Nimetab füüsika ja teiste teaduste piirimail tekkinud uurimissuundi

Loodusteadusliku meetodi etapid edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50015

dcterms:identifier	I-50015
rdfs:label	Loodusteadusliku meetodi etapid et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline etappide järjekord kirjeldab loodusteaduslikku meetodit? (a) vaatlus, hüpotees, katse, üldistus; (b) üldistus, katse, vaatlus; (c) hüpotees, arvamus, tulemus; (d) katse, arvamus, vaatlus et
solvable with	set of Selgitab loodusteadusliku meetodi olemust

Katsetulemuste üldistamine mudeliks edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50016

dcterms:identifier	I-50016
rdfs:label	Katsetulemuste üldistamine mudeliks et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Selgita näitega, kuidas mõõtmistulemustest jõutakse füüsikalise seaduseni. et
solvable with	set of Selgitab, et katsetulemusi üldistades jõutakse mudelini

Uurimuse etapid katse kirjelduses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50017

dcterms:identifier	I-50017
rdfs:label	Uurimuse etapid katse kirjelduses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Tekstis on kirjeldatud katset „kas raskem keha kukub kiiremini“: «A. Õpilased arutlesid, kas raske keha kukub maha kiiremini kui kerge. B. Nad oletasid, et kui õhutakistus on väike, kukuvad sama suured, kuid eri massiga kuulid ühe kiirusega ja jõuavad maha üheaegselt. C. Nad lasid samalt kõrguselt korraga lahti sama suure puit- ja teraskuuli ning filmisid kukkumist; katset korrati kümme korda. D. Kõigil kordadel jõudsid kuulid maha praktiliselt samal ajal, seega ei sõltu kukkumise kiirus väikese õhutakistuse korral keha massist.» Märgi, milline lõik on hüpotees, katse ja järeldus. et
solvable with	set of Eristab loodusteadusliku uurimuse etappe katse kirjelduses

Mõõteseadus ja mõõtevahendite kontroll edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50018

dcterms:identifier	I-50018
rdfs:label	Mõõteseadus ja mõõtevahendite kontroll et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milleks on vaja mõõtevahendite metroloogilist kontrolli? (a) et mõõtevahend oleks odavam; (b) et mõõtmine oleks kiirem; (c) et mõõta ei oleks vaja; (d) et tulemused oleksid võrreldavad et
solvable with	set of Selgitab mõõteseaduse eesmärki

Mõõteseaduse vajalikkus edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50019

dcterms:identifier	I-50019
rdfs:label	Mõõteseaduse vajalikkus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Põhjenda näitega, miks peavad kaupluse kaalud olema riiklikult kontrollitud. et
solvable with	set of Põhjendab mõõteseaduse vajalikkust üldaktseptitavate mõõtmistulemuste saamiseks

Mõõdetava suuruse väärtus ja mõõtmistulemus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50020

dcterms:identifier	I-50020
rdfs:label	Mõõdetava suuruse väärtus ja mõõtmistulemus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millest tuleneb, et mõõtmistulemus erineb mõõdetava suuruse tegelikust väärtusest? (a) suuruse nimest; (b) mõõtevahendi ja meetodi piiratusest; (c) mõõtühikust; (d) mõõtmise kuupäevast et
solvable with	set of Selgitab mõõdetava suuruse tegeliku väärtuse ja mõõtmistulemuse erinevust

Mõõtmistulemus ja tegelik väärtus katse kirjelduses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50021

dcterms:identifier	I-50021
rdfs:label	Mõõtmistulemus ja tegelik väärtus katse kirjelduses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Kaal näitas 2,47 kg, kuid arbuusi tegelik mass on 2,50 kg. Milline neist on mõõtmistulemus ja milline mõõdetava suuruse väärtus? et
solvable with	set of Eristab mõõtmistulemust mõõdetava suuruse väärtusest katse kirjelduses

SI põhisuurused ja mõõtühikud edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50022

dcterms:identifier	I-50022
rdfs:label	SI põhisuurused ja mõõtühikud et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline ühik on SI põhiühik? (a) njuuton; (b) kelvin; (c) džaul; (d) vatt et
solvable with	set of Nimetab SI põhisuurused ja põhiühikud

Mõõtühikute teisendamine edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50023

dcterms:identifier	I-50023
rdfs:label	Mõõtühikute teisendamine et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Teisenda SI-ühikutesse: 72 km/h; 350 g; 2,5 min. et
solvable with	set of Teisendab füüsikalise suuruse mõõtühiku SI-süsteemi ühikuks

Valemi mõõtühikute kontroll edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50024

dcterms:identifier	I-50024
rdfs:label	Valemi mõõtühikute kontroll et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Leia valemi F = m·a põhjal, millise SI põhiühikute kombinatsiooniga avaldub njuuton. et
solvable with	set of Kontrollib valemi mõõtühikute abil arvutustulemuse ühikut

Mõõtemääramatus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50025

dcterms:identifier	I-50025
rdfs:label	Mõõtemääramatus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Miks on korrektne mõõtetulemus kujul (2,05 ± 0,03) s? (a) aeg ei ole mõõdetav; (b) mõõtja on eksinud; (c) määramatus on mõõtmise paratamatu osa; (d) ± on ühik et
solvable with	set of Selgitab, et mõõtetulemus sisaldab määramatust

Mõõtemääramatus edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50026

dcterms:identifier	I-50026
rdfs:label	Mõõtemääramatus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Pendli periood: 2,05; 2,10; 2,00; 2,08; 2,02 s. Hinda perioodi mõõtemääramatust standardhälbe abil. et
solvable with	set of Hindab mõõtemääramatust standardhälbe abil

Mõõtetulemuse kirjapanek edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50027

dcterms:identifier	I-50027
rdfs:label	Mõõtetulemuse kirjapanek et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Keskväärtus on 2,0504 s ja määramatus 0,0344 s. Esita mõõtetulemus korrektselt. et
solvable with	set of Esitab mõõtetulemuse koos määramatusega

Kiirus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50028

dcterms:identifier	I-50028
rdfs:label	Kiirus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida näitab keha kiirus? (a) keha massi; (b) asukoha muutumise kiirust ajas; (c) keha mõõtmeid; (d) keha energiat et
solvable with	set of Selgitab kiirust kui keha liikumist iseloomustavat suurust

Liikumise suhtelisus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50029

dcterms:identifier	I-50029
rdfs:label	Liikumise suhtelisus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Reisija istub liikuvas rongis. Milline väide on õige? (a) reisija liigub alati; (b) reisija seisab alati; (c) reisija liikumine ei sõltu taustsüsteemist; (d) reisija seisab rongi suhtes ja liigub maa suhtes et
solvable with	set of Selgitab liikumise suhtelisust

Keha liikumine eri taustsüsteemides edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50030

dcterms:identifier	I-50030
rdfs:label	Keha liikumine eri taustsüsteemides et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Auto sõidab 20 m/s, tema kõrval sõidab sama suunas buss 15 m/s. Kirjelda auto liikumist maapinna ja bussi suhtes. et
solvable with	set of Kirjeldab keha liikumist erinevates taustsüsteemides

Skalaarne ja vektoriaalne suurus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50031

dcterms:identifier	I-50031
rdfs:label	Skalaarne ja vektoriaalne suurus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline suurus on vektoriaalne? (a) mass; (b) aeg; (c) kiirendus; (d) temperatuur et
solvable with	set of Selgitab skalaarse ja vektoriaalse suuruse erinevust

Füüsikaline suurus skalaari või vektorina edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50032

dcterms:identifier	I-50032
rdfs:label	Füüsikaline suurus skalaari või vektorina et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Liigita skalaarseteks ja vektoriaalseteks: teepikkus, nihe, kiirus, mass, jõud, energia. et
solvable with	set of Liigitab füüsikalise suuruse skalaarseks või vektoriaalseks

Vektoriaalse suuruse joonis edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50033

dcterms:identifier	I-50033
rdfs:label	Vektoriaalse suuruse joonis et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Joonista 10 N jõud, mis mõjub põhja suunas, mõõtkavas 1 cm = 2 N. et
solvable with	set of Kujutab vektoriaalset suurust joonisel nooleks

Teepikkus ja nihe edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50034

dcterms:identifier	I-50034
rdfs:label	Teepikkus ja nihe et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Keha liigub ringrajal täisringi. Millised on teepikkus ja nihe? (a) teepikkus on null, nihe on ringi pikkus; (b) mõlemad on ringi pikkus; (c) teepikkus on ringi pikkus, nihe on null; (d) mõlemad on null et
solvable with	set of Eristab teepikkust ja nihet

Kiirendus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50035

dcterms:identifier	I-50035
rdfs:label	Kiirendus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida tähendab kiirendus 3 m/s²? (a) kiirus muutub iga sekundiga 3 m/s võrra; (b) keha sõidab 3 m sekundis; (c) keha mass on 3 kg; (d) keha seisab et
solvable with	set of Selgitab kiirenduse tähendust

Kiiruse ja kiirenduse mõõtmise viisid edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50036

dcterms:identifier	I-50036
rdfs:label	Kiiruse ja kiirenduse mõõtmise viisid et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Kirjelda, kuidas saaksid koolilaboris kindlaks teha vankri kiirendust. et
solvable with	set of Kirjeldab kiiruse ja kiirenduse mõõtmise viise

Teepikkus ja nihe liikumise kirjelduses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50037

dcterms:identifier	I-50037
rdfs:label	Teepikkus ja nihe liikumise kirjelduses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Keha läbib 3 m itta ja siis 4 m põhja. Leia teepikkus ning nihke suurus. et
solvable with	set of Leiab teepikkuse ja nihke liikumise kirjelduse põhjal

Ühtlane sirgjooneline liikumine edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50038

dcterms:identifier	I-50038
rdfs:label	Ühtlane sirgjooneline liikumine et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline väide kehtib ühtlase sirgjoonelise liikumise kohta? (a) kiirendus on suurem kui null; (b) kiirus on konstantne; (c) kiirus kasvab; (d) keha seisab et
solvable with	set of Selgitab ühtlase sirgjoonelise liikumise tunnuseid

Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50039

dcterms:identifier	I-50039
rdfs:label	Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida tähendab, et liikumine on ühtlaselt muutuv? (a) kiirendus kasvab; (b) kiirendus on konstantne; (c) kiirus on konstantne; (d) keha seisab et
solvable with	set of Selgitab ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise tunnuseid

Ühtlane sirgjooneline liikumine katses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50040

dcterms:identifier	I-50040
rdfs:label	Ühtlane sirgjooneline liikumine katses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Mõõda vankri teepikkus 5 ajahetkel, arvuta kiirused ja otsusta, kas liikumine on ühtlane. et
solvable with	set of Uurib katseliselt ühtlast sirgjoonelist liikumist

Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine katses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50041

dcterms:identifier	I-50041
rdfs:label	Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine katses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Lase vanker kaldpinnal alla, mõõda ajad mitmel teepikkusel ja leia kiirendus. et
solvable with	set of Uurib katseliselt ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist

Teepikkuse–aja graafik edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50042

dcterms:identifier	I-50042
rdfs:label	Teepikkuse–aja graafik et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Graafikul s(t) läbib sirge punktid (0 s; 0 m) ja (4 s; 12 m). Leia kiirus ja iseloomusta liikumist. et
solvable with	set of Analüüsib liikumise teepikkuse sõltuvust ajast graafikult

Kiiruse–aja graafik edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50043

dcterms:identifier	I-50043
rdfs:label	Kiiruse–aja graafik et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	v(t) graafik on sirge punktide (0 s; 2 m/s) ja (5 s; 12 m/s) vahel. Leia kiirendus ja 5 s jooksul läbitud teepikkus. et
solvable with	set of Analüüsib liikumise kiiruse sõltuvust ajast graafikult

Kiirenduse–aja graafik edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50044

dcterms:identifier	I-50044
rdfs:label	Kiirenduse–aja graafik et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	a(t) graafikul on 3 m/s² 0...4 s. Kui palju muutub kiirus selle ajaga? et
solvable with	set of Analüüsib liikumise kiirenduse sõltuvust ajast graafikult

Ringliikumise suurused edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50045

dcterms:identifier	I-50045
rdfs:label	Ringliikumise suurused et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida mõõdetakse hertsides? (a) nurkkiirust; (b) sagedust; (c) joonkiirust; (d) perioodi et
solvable with	set of Defineerib ringliikumise suurused pöördenurk, periood, sagedus, nurkkiirus ja joonkiirus

Kesktõmbekiirendus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50046

dcterms:identifier	I-50046
rdfs:label	Kesktõmbekiirendus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuhu on suunatud ühtlase ringliikumise kiirendus? (a) ringjoone keskpunkti; (b) see on null; (c) ringjoonest välja; (d) joonkiiruse suunas et
solvable with	set of Selgitab kesktõmbekiirendust ringliikumisel

Ringliikumise periood ja sagedus katses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50047

dcterms:identifier	I-50047
rdfs:label	Ringliikumise periood ja sagedus katses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Mõõda pöörleva keha 10 pöörde aeg ja arvuta periood ning sagedus. et
solvable with	set of Mõõdab katseliselt ringliikumise perioodi ja sagedust

Ringliikumise suurused arvutuses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50048

dcterms:identifier	I-50048
rdfs:label	Ringliikumise suurused arvutuses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Ratas raadiusega 0,5 m teeb 2 pööret sekundis. Arvuta periood, nurkkiirus, joonkiirus ja kesktõmbekiirendus. et
solvable with	set of Arvutab ringliikumise suurusi

Ühtlase sirgjoonelise liikumise ülesanne edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50049

dcterms:identifier	I-50049
rdfs:label	Ühtlase sirgjoonelise liikumise ülesanne et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Kaks autot sõidavad teineteise poole kiirustega 15 m/s ja 20 m/s; algvahe 700 m. Mitme sekundi pärast nad kohtuvad? et
solvable with	set of Lahendab ühtlase sirgjoonelise liikumise ülesandeid

Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise ülesanne edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50050

dcterms:identifier	I-50050
rdfs:label	Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise ülesanne et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Auto kiirendab seisust kiirendusega 2 m/s². Kui pika tee ta läbib 10 s jooksul ja mis on tema kiirus selle lõpus? et
solvable with	set of Lahendab ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise ülesandeid

Jõud edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50051

dcterms:identifier	I-50051
rdfs:label	Jõud et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline väide kirjeldab jõudu? (a) energia ühik; (b) keha kiirus; (c) vektorsuurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju; (d) skalaarne suurus, mis näitab massi et
solvable with	set of Selgitab jõudu kui kehadevahelise vastastikmõju vektorsuurust

Kehadevaheline vastastikmõju edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50052

dcterms:identifier	I-50052
rdfs:label	Kehadevaheline vastastikmõju et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Joonista raamatule laual mõjuvad jõud ja nimeta, millised kehad neid tekitavad. et
solvable with	set of Analüüsib kehadevahelist vastastikmõju jõuvektorite abil

Resultantjõud graafiliselt edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50053

dcterms:identifier	I-50053
rdfs:label	Resultantjõud graafiliselt et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Kehale mõjuvad jõud 3 N itta ja 4 N põhja. Leia resultantjõud graafiliselt mõõtkavas 1 cm = 1 N. et
solvable with	set of Leiab kehale mõjuva resultantjõu graafiliselt

Resultantjõud analüütiliselt edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50054

dcterms:identifier	I-50054
rdfs:label	Resultantjõud analüütiliselt et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Kehale mõjuvad risti jõud 6 N ja 8 N. Arvuta resultantjõu suurus. et
solvable with	set of Arvutab kehale mõjuva resultantjõu analüütiliselt

Newtoni I seadus (inertsiseadus) edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50055

dcterms:identifier	I-50055
rdfs:label	Newtoni I seadus (inertsiseadus) et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida ütleb Newtoni I seadus? (a) mõju ja vastumõju on võrdsed; (b) jõud on võrdeline massiga; (c) kiirus on alati null; (d) resultantjõu puudumisel keha seisab või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt et
solvable with	set of Selgitab Newtoni I seadust

Newtoni II seadus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50056

dcterms:identifier	I-50056
rdfs:label	Newtoni II seadus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas muutub keha kiirendus, kui resultantjõud kahekordistub? (a) muutub nulliks; (b) ei muutu; (c) kahekordistub; (d) poolitub et
solvable with	set of Selgitab Newtoni II seadust

Newtoni III seadus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50057

dcterms:identifier	I-50057
rdfs:label	Newtoni III seadus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kas Maa tõmbab kuud sama suure jõuga kui kuu Maad? (a) jah, jõud on võrdsed; (b) Maa kuud ei tõmba; (c) ei, kuu tõmbab tugevamini; (d) ei, Maa tõmbab tugevamini et
solvable with	set of Selgitab Newtoni III seadust

Newtoni seaduste ülesanne edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50058

dcterms:identifier	I-50058
rdfs:label	Newtoni seaduste ülesanne et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Keha massiga 5 kg kiireneb jõu 20 N ja hõõrdejõu 5 N toimel. Arvuta keha kiirendus. et
solvable with	set of Lahendab Newtoni seaduste abil probleemülesandeid

Igapäevaelu situatsioon Newtoni seaduste valguses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50059

dcterms:identifier	I-50059
rdfs:label	Igapäevaelu situatsioon Newtoni seaduste valguses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Miks kaldub bussis seisev inimene bussi järsul pidurdamisel ettepoole? Selgita Newtoni seaduse abil. et
solvable with	set of Analüüsib igapäevaelu situatsiooni Newtoni seaduste abil

Kesktõmbejõud edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50060

dcterms:identifier	I-50060
rdfs:label	Kesktõmbejõud et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis hoiab Kuud Maa ümber orbiidil? (a) Päikese valgus; (b) Maa gravitatsioonijõud kui kesktõmbejõud; (c) hõõrdejõud; (d) Kuu enda mootor et
solvable with	set of Selgitab kesktõmbejõudu ringliikumisel

Taevakeha orbitaalliikumine edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50061

dcterms:identifier	I-50061
rdfs:label	Taevakeha orbitaalliikumine et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Selgita satelliidi püsimist Maa orbiidil inertsi ja kesktõmbejõu mõistete abil. et
solvable with	set of Analüüsib taevakeha orbitaalliikumist inertsi ja kesktõmbejõu abil

Keha impulss edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50062

dcterms:identifier	I-50062
rdfs:label	Keha impulss et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis on keha impulss? (a) massi ja kiirenduse korrutis; (b) energia ja aja korrutis; (c) massi ja kiiruse korrutis; (d) jõu ja tee korrutis et
solvable with	set of Defineerib keha impulsi

Impulsi jäävuse seadus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50063

dcterms:identifier	I-50063
rdfs:label	Impulsi jäävuse seadus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millal jääb kehade süsteemi kogumpulss konstantseks? (a) kui süsteemile ei mõju välisjõude; (b) alati kõigis süsteemides; (c) kui kehad on liikumatud; (d) kui kehad on samasuguse massiga et
solvable with	set of Selgitab impulsi jäävuse seadust suletud süsteemis

Kokkupõrke ülesanne impulsi jäävuse abil edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50064

dcterms:identifier	I-50064
rdfs:label	Kokkupõrke ülesanne impulsi jäävuse abil et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Vanker massiga 2 kg kiirusega 3 m/s põrkub seisva vankriga massiga 1 kg ja jääb sellega kokku. Arvuta ühine kiirus. et
solvable with	set of Lahendab impulsi jäävuse seaduse abil kokkupõrke ülesandeid

Igapäevaelu situatsioon impulsi jäävuse valguses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50065

dcterms:identifier	I-50065
rdfs:label	Igapäevaelu situatsioon impulsi jäävuse valguses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Selgita, miks paat liigub kaldast eemale, kui inimene paadist kaldale hüppab. et
solvable with	set of Analüüsib igapäevaelu situatsiooni impulsi jäävuse seaduse abil

Reaktiivliikumine edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50066

dcterms:identifier	I-50066
rdfs:label	Reaktiivliikumine et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Miks liigub rakett ülespoole? (a) õhk lükkab raketti; (b) Maa tõmbab seda; (c) rakett on kerge; (d) väljuvate gaaside impulsi vastasimpulsi tõttu et
solvable with	set of Selgitab reaktiivliikumist impulsi jäävuse seaduse alusel

Reaktiivliikumise näited edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50067

dcterms:identifier	I-50067
rdfs:label	Reaktiivliikumise näited et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline on reaktiivliikumise näide loodusest? (a) kivi veeretamine; (b) vihm; (c) puu kasv; (d) kalmaari liikumine et
solvable with	set of Nimetab reaktiivliikumise näiteid looduses ja tehnikas

Reaktiivliikumise näide ja impulsi jäävus edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50068

dcterms:identifier	I-50068
rdfs:label	Reaktiivliikumise näide ja impulsi jäävus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Selgita, kuidas õhupall liigub, kui sealt õhk välja lastakse. et
solvable with	set of Seostab reaktiivliikumise näite impulsi jäävuse seadusega

Gravitatsiooniseadus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50069

dcterms:identifier	I-50069
rdfs:label	Gravitatsiooniseadus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas muutub gravitatsioonijõud, kui kehade kaugus kahekordistub? (a) ei muutu; (b) väheneb poole; (c) väheneb neljas osas; (d) kahekordistub et
solvable with	set of Selgitab gravitatsiooniseadust

Raskusjõud, kaal ja toereaktsioon edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50070

dcterms:identifier	I-50070
rdfs:label	Raskusjõud, kaal ja toereaktsioon et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline väide on õige? (a) kaal on skalaar; (b) kaal ja raskusjõud on alati sama jõud; (c) kaal mõjub toele või riputusele, raskusjõud kehale; (d) toereaktsioon mõjub toele et
solvable with	set of Eristab raskusjõudu, keha kaalu ja toereaktsiooni

Gravitatsioonijõud edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50071

dcterms:identifier	I-50071
rdfs:label	Gravitatsioonijõud et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Arvuta kahe 1000 kg massiga keha vaheline gravitatsioonijõud kauguselt 2 m (G = 6,67·10⁻¹¹ N·m²/kg²). et
solvable with	set of Arvutab gravitatsioonijõudu gravitatsiooniseaduse abil

Keha kaal kiirendusega liikuval alusel edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50072

dcterms:identifier	I-50072
rdfs:label	Keha kaal kiirendusega liikuval alusel et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Liftis seisab mees massiga 80 kg; lift tõuseb kiirendusega 2 m/s². Arvuta mehe kaal (g = 9,8 m/s²). et
solvable with	set of Arvutab keha kaalu kiirendusega liikuval alusel

Elastsusjõud ja Hooke’i seadus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50073

dcterms:identifier	I-50073
rdfs:label	Elastsusjõud ja Hooke’i seadus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas muutub vedru pikenemine, kui koormis kahekordistub (elastse deformatsiooni korral)? (a) ei muutu; (b) neljakordistub; (c) kahekordistub; (d) poolitub et
solvable with	set of Selgitab elastsusjõudu ja Hooke’i seadust

Hõõrdejõud ja hõõrdetegur edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50074

dcterms:identifier	I-50074
rdfs:label	Hõõrdejõud ja hõõrdetegur et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas sõltub liugehõõrdejõud toereaktsioonist? (a) ei sõltu; (b) on sellega võrdeline; (c) on alati null; (d) on pöördvõrdeline et
solvable with	set of Selgitab hõõrdejõu seost toereaktsiooniga

Vedru jäikus katses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50075

dcterms:identifier	I-50075
rdfs:label	Vedru jäikus katses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Määra katseliselt vedru jäikus, kasutades eri koormisi, ja analüüsi tulemust. et
solvable with	set of Määrab katseliselt vedru jäikuse

Hõõrdetegur katses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50076

dcterms:identifier	I-50076
rdfs:label	Hõõrdetegur katses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Määra katseliselt klotsi ja laua vaheline hõõrdetegur ning analüüsi tulemust. et
solvable with	set of Määrab katseliselt hõõrdeteguri

Mehaaniline töö ja võimsus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50077

dcterms:identifier	I-50077
rdfs:label	Mehaaniline töö ja võimsus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis on võimsus? (a) kiiruse ja aja korrutis; (b) jõu ja tee korrutis; (c) energia ja massi suhe; (d) töö ja aja suhe et
solvable with	set of Defineerib mehaanilise töö ja võimsuse

Kasutegur edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50078

dcterms:identifier	I-50078
rdfs:label	Kasutegur et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline väide kasuteguri kohta on õige? (a) kasutegur on kiirus; (b) mehaanilise seadme kasutegur on alla 1; (c) kasutegur võib olla 2; (d) kasutegur on ühik W et
solvable with	set of Defineerib kasuteguri

Mehaanilise energia jäävuse seadus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50079

dcterms:identifier	I-50079
rdfs:label	Mehaanilise energia jäävuse seadus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millal jääb mehaaniline koguenergia konstantseks? (a) alati; (b) kui kiirus on null; (c) kui keha seisab; (d) kui hõõrdejõudusid ei ole et
solvable with	set of Selgitab mehaanilise energia jäävuse seadust

Mehaaniline töö, võimsus ja kasutegur edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50080

dcterms:identifier	I-50080
rdfs:label	Mehaaniline töö, võimsus ja kasutegur et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Kraana tõstab 200 kg koorma 10 m kõrgusele 20 s jooksul. Arvuta tehtud töö ja kraana võimsus. et
solvable with	set of Arvutab mehaanilist tööd, võimsust ja kasutegurit

Nähtus mehaanilise energia muundumisena edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50081

dcterms:identifier	I-50081
rdfs:label	Nähtus mehaanilise energia muundumisena et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Selgita, kuidas muutub kiigel kiigutaja kineetiline ja potentsiaalne energia. et
solvable with	set of Selgitab looduse ja tehnika nähtust mehaanilise energia jäävuse seadusega

Võnkumise suurused edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50082

dcterms:identifier	I-50082
rdfs:label	Võnkumise suurused et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida nimetatakse võnkumise amplituudiks? (a) võnkumise algfaas; (b) ühe võnke kestus; (c) suurim hälve tasakaaluasendist; (d) võnkeid sekundis et
solvable with	set of Defineerib võnkumise suurused hälve, amplituud, periood, sagedus ja faas

Võnkumine katses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50083

dcterms:identifier	I-50083
rdfs:label	Võnkumine katses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Mõõda pendli 20 võnke aeg ning arvuta periood ja sagedus. et
solvable with	set of Uurib võnkumist katseliselt, määrates perioodi ja sageduse

Võnkumise graafik ja suurused edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50084

dcterms:identifier	I-50084
rdfs:label	Võnkumise graafik ja suurused et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Graafikult: amplituud 4 cm ja 10 võnget 5 s jooksul. Leia periood ja sagedus. et
solvable with	set of Analüüsib võnkumist hälbe, amplituudi, perioodi, sageduse ja faasi abil

Pendli energia muundumine edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50085

dcterms:identifier	I-50085
rdfs:label	Pendli energia muundumine et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kus on matemaatilisel pendlil kineetiline energia suurim? (a) kõigis punktides võrdne; (b) tipus; (c) äärmises asendis; (d) tasakaaluasendis et
solvable with	set of Selgitab kineetilise ja potentsiaalse energia vastastikust muundumist pendli võnkumisel

Pendli hälbe, kiiruse ja kiirenduse graafikud edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50086

dcterms:identifier	I-50086
rdfs:label	Pendli hälbe, kiiruse ja kiirenduse graafikud et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Graafikul on pendli hälve ajas. Graafik on siinusekujuline kõver, mis läbib punkte (näidisandmed): t = 0 s – x = 0 cm; 0,5 s – 5 cm; 1,0 s – 0 cm; 1,5 s – −5 cm; 2,0 s – 0 cm; 2,5 s – 5 cm. Millal on kiirus maksimaalne ja millal kiirendus maksimaalne? Põhjenda. et
solvable with	set of Analüüsib pendli hälbe, kiiruse ja kiirenduse muutumist graafikult

Pendli energia ja kiirus arvutuses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50087

dcterms:identifier	I-50087
rdfs:label	Pendli energia ja kiirus arvutuses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Pendli kuul massiga 0,1 kg langeb tasakaaluasendist 20 cm kõrgemalt. Arvuta kuuli kiirus tasakaaluasendis (g = 9,8 m/s²). et
solvable with	set of Arvutab pendli energia ja kiiruse võnkumise eri punktides

Resonants edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50088

dcterms:identifier	I-50088
rdfs:label	Resonants et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millal tekib resonants? (a) kui sagedus on null; (b) kui hõõrdumine on suur; (c) kui amplituud on null; (d) kui sundiva jõu sagedus ühtib omasagedusega et
solvable with	set of Selgitab resonantsi nähtust

Resonantsi näited edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50089

dcterms:identifier	I-50089
rdfs:label	Resonantsi näited et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline on resonantsi näide? (a) kivi kukkumine; (b) vee keemine; (c) kiige kiigutamine õige rütmiga; (d) valguse peegeldumine et
solvable with	set of Nimetab resonantsi esinemise näiteid looduses ja tehnikas

Resonantsi näide ja tingimus edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50090

dcterms:identifier	I-50090
rdfs:label	Resonantsi näide ja tingimus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Selgita, miks kiik läheb kõrgemale, kui seda õige rütmiga lükata. et
solvable with	set of Seostab resonantsi näite nähtuse tekkimistingimusega

Laine suurused edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50091

dcterms:identifier	I-50091
rdfs:label	Laine suurused et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis on lainepikkus? (a) lainete arv sekundis; (b) laine kiirus; (c) lähimate samas faasis olevate punktide vahekaugus; (d) laine kestus et
solvable with	set of Defineerib laine suurused lainepikkus, levimiskiirus, periood ja sagedus

Lainenähtus laine suuruste valguses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50092

dcterms:identifier	I-50092
rdfs:label	Lainenähtus laine suuruste valguses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Kui laine liigub ühest keskkonnast teise, jääb sagedus samaks, kuid levimiskiirus muutub. Mis juhtub lainepikkusega? et
solvable with	set of Selgitab lainenähtust laine suuruste abil

Lainete peegeldumine edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50093

dcterms:identifier	I-50093
rdfs:label	Lainete peegeldumine et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas on seotud langemis- ja peegeldumisnurk? (a) peegeldumisnurk on null; (b) on võrdsed; (c) sõltuvad lainepikkusest; (d) peegeldumisnurk on suurem et
solvable with	set of Selgitab lainete peegeldumist

Lainete interferents edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50094

dcterms:identifier	I-50094
rdfs:label	Lainete interferents et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millal tekib kahe laine interferentsil tugevnemine? (a) kui laineteede vahe on täisarv lainepikkusi; (b) kui laineteede vahe on pool lainepikkust; (c) kui laineid on üks; (d) kui lained on erineva sagedusega et
solvable with	set of Selgitab lainete interferentsi

Lainete difraktsioon edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50095

dcterms:identifier	I-50095
rdfs:label	Lainete difraktsioon et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millal on difraktsioon kõige selgemini nähtav? (a) kui lainet pole; (b) kui ava mõõde on lainepikkusega võrreldav; (c) kui ava on väga suur; (d) kui sagedus on null et
solvable with	set of Selgitab lainete difraktsiooni

Lainenähtused imitatsioonis edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50096

dcterms:identifier	I-50096
rdfs:label	Lainenähtused imitatsioonis et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Muuda imitatsioonis kahe allika sagedust ja vahekaugust ning kirjelda, kuidas muutub interferentsipilt. et
solvable with	set of Uurib arvutiimitatsiooniga lainete peegeldumist, interferentsi ja difraktsiooni

Lainenähtuse näide looduses ja tehnikas edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50097

dcterms:identifier	I-50097
rdfs:label	Lainenähtuse näide looduses ja tehnikas et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Liigita nähtused: kaja mäenõlvalt, seebimulli värvid, heli kuulmine nurga taga. Märgi, milline nähtus on tegu. et
solvable with	set of Seostab lainenähtuse näite peegeldumise, interferentsi või difraktsiooniga

Hõõrdejõud arvutuses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50098

dcterms:identifier	I-50098
rdfs:label	Hõõrdejõud arvutuses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Klots massiga 4 kg liigub horisontaalsel alusel; μ = 0,2. Arvuta hõõrdejõud (g = 9,8 m/s²). et
solvable with	set of Arvutab hõõrdejõudu seosest F = μN

Elastsusjõud arvutuses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50099

dcterms:identifier	I-50099
rdfs:label	Elastsusjõud arvutuses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Vedru jäikus on 200 N/m ja pikenemine 5 cm. Arvuta elastsusjõud. et
solvable with	set of Arvutab elastsusjõudu seosest F = kΔl

Keha mehaaniline energia edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50100

dcterms:identifier	I-50100
rdfs:label	Keha mehaaniline energia et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Keha massiga 2 kg on kõrgusel 5 m ja liigub kiirusega 4 m/s. Arvuta tema mehaaniline koguenergia (g = 9,8 m/s²). et
solvable with	set of Arvutab keha kineetilist, potentsiaalset ja mehaanilist koguenergiat

Laine suuruste arvutus edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50101

dcterms:identifier	I-50101
rdfs:label	Laine suuruste arvutus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Laine sagedus on 50 Hz ja lainepikkus 6,8 m. Arvuta levimiskiirus. et
solvable with	set of Arvutab laine levimiskiirust, lainepikkust ja sagedust

Elektrostaatiline väli edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50102

dcterms:identifier	I-50102
rdfs:label	Elektrostaatiline väli et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas mõjub üks laetud keha teisele? (a) puutudes; (b) ainult õhu kaudu; (c) elektrostaatilise välja kaudu; (d) laengud ei mõju üksteisele et
solvable with	set of Selgitab laetud kehade vastastikmõju elektrostaatilise välja kaudu

Aine ja väli edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50103

dcterms:identifier	I-50103
rdfs:label	Aine ja väli et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline väide on õige? (a) väljal on alati mass; (b) väli on aine osa; (c) aine ja väli on sama; (d) väli võib levida tühjuses, aine vajab ruumi et
solvable with	set of Eristab ainet ja välja kui mateeria liike

Elektrivälja tugevus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50104

dcterms:identifier	I-50104
rdfs:label	Elektrivälja tugevus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis on elektrivälja tugevus? (a) pinge ja takistuse suhe; (b) laengu ja aja suhe; (c) väljas olevale laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhe; (d) töö ja aja suhe et
solvable with	set of Defineerib elektrivälja tugevuse

Elektrivälja tugevus arvutuses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50105

dcterms:identifier	I-50105
rdfs:label	Elektrivälja tugevus arvutuses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Laengule 2 nC mõjub väljas jõud 6 µN. Arvuta väljatugevus. et
solvable with	set of Arvutab elektrivälja tugevust jõu ja laengu suhtena

Elektrilaengu jäävuse seadus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50106

dcterms:identifier	I-50106
rdfs:label	Elektrilaengu jäävuse seadus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kaks identset laetud metallkuuli puutuvad kokku. Mis kehtib? (a) laeng muutub alati nulliks; (b) kogulaeng kahekordistub; (c) kogulaeng kaob; (d) kogulaeng jääb samaks et
solvable with	set of Selgitab elektrilaengu jäävuse seadust

Superpositsiooni printsiip edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50107

dcterms:identifier	I-50107
rdfs:label	Superpositsiooni printsiip et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas leitakse mitme laengu tekitatud väljatugevus punktis? (a) laengute korrutisena; (b) arvväärtuste summana; (c) väljatugevuste vektorsummana; (d) kõige suurema väljatugevusena et
solvable with	set of Selgitab elektriväljade superpositsiooni printsiipi

Coulomb’i seadus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50108

dcterms:identifier	I-50108
rdfs:label	Coulomb’i seadus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas muutub kahe punktlaengu vastastikmõju jõud, kui kaugus kahekordistub? (a) ei muutu; (b) kahekordseks; (c) poolele; (d) neljandikuni et
solvable with	set of Selgitab Coulomb’i seadust

Kahe punktlaengu vastastikmõju jõud edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50109

dcterms:identifier	I-50109
rdfs:label	Kahe punktlaengu vastastikmõju jõud et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Kaks punktlaengut, 2 µC ja 3 µC, asuvad üksteisest 30 cm kaugusel. Arvuta nende vastastikmõju jõud (k = 9·10⁹ N·m²/C²). et
solvable with	set of Arvutab kahe punktlaengu vastastikmõju jõudu Coulomb’i seaduse abil

Mitme punktlaengu väljatugevus edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50110

dcterms:identifier	I-50110
rdfs:label	Mitme punktlaengu väljatugevus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Kaks laengut +2 nC ja −2 nC asuvad 20 cm kaugusel. Leia väljatugevus nende vahelise lõigu keskpunktis (k = 9·10⁹ N·m²/C²). et
solvable with	set of Leiab mitme punktlaengu tekitatud väljatugevuse superpositsiooni printsiibi abil

Elektrivälja jõujoon edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50111

dcterms:identifier	I-50111
rdfs:label	Elektrivälja jõujoon et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuhu on suunatud positiivse punktlaengu jõujooned? (a) puutujana; (b) ringjoonena; (c) laengu poole; (d) laengust välja et
solvable with	set of Selgitab elektrivälja jõujoone tähendust

Staatilise elektrivälja jõujoonte joonis edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50112

dcterms:identifier	I-50112
rdfs:label	Staatilise elektrivälja jõujoonte joonis et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Joonista jõujooned ühe positiivse ja ühe negatiivse punktlaengu ümber. et
solvable with	set of Joonistab staatilise elektrivälja jõujooned

Jõu suund elektriväljas edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50113

dcterms:identifier	I-50113
rdfs:label	Jõu suund elektriväljas et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Väljatugevus on suunatud paremale. Mis suunas mõjub jõud elektronile? et
solvable with	set of Määrab elektriväljas laenguga kehale mõjuva jõu suuna

Elektriline pinge edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50114

dcterms:identifier	I-50114
rdfs:label	Elektriline pinge et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida näitab pinge? (a) laengu massi; (b) voolutugevust; (c) takistust; (d) välja töö laengu ühiku kohta et
solvable with	set of Selgitab pinge mõistet

Pinge arvutuses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50115

dcterms:identifier	I-50115
rdfs:label	Pinge arvutuses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Väli teeb laengu 2 C liigutamisel töö 10 J. Arvuta pinge. et
solvable with	set of Arvutab pinget elektrivälja töö ja laengu suhtena

Pinge ja väljatugevus homogeenses väljas edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50116

dcterms:identifier	I-50116
rdfs:label	Pinge ja väljatugevus homogeenses väljas et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Kahe plaadi vahe on 2 cm ja pinge 400 V. Arvuta väljatugevus. et
solvable with	set of Arvutab homogeenses elektriväljas pinget ja väljatugevust seosest E = U/d

Magnetinduktsioon edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50117

dcterms:identifier	I-50117
rdfs:label	Magnetinduktsioon et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis on magnetinduktsiooni ühik? (a) tesla; (b) njuuton; (c) vatt; (d) džaul et
solvable with	set of Defineerib magnetinduktsiooni

Magnetväli magnetinduktsiooni kaudu edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50118

dcterms:identifier	I-50118
rdfs:label	Magnetväli magnetinduktsiooni kaudu et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Võrdle püsimagneti poolusel ja selle kaugel punktis magnetvälja induktsiooni suurust ja suunda. et
solvable with	set of Kirjeldab magnetvälja magnetinduktsiooni suuna ja suuruse abil

Lorentzi jõud edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50119

dcterms:identifier	I-50119
rdfs:label	Lorentzi jõud et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline jõud mõjub magnetväljas liikuvale laengule? (a) Lorentzi jõud; (b) hõõrdejõud; (c) kesktõmbejõud on alati null; (d) gravitatsioon et
solvable with	set of Selgitab Lorentzi jõudu

Magnetvälja jõujoonte joonis edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50120

dcterms:identifier	I-50120
rdfs:label	Magnetvälja jõujoonte joonis et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Joonista püsimagneti magnetvälja jõujooned. et
solvable with	set of Joonistab magnetvälja jõujooned

Lorentzi jõu suund edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50121

dcterms:identifier	I-50121
rdfs:label	Lorentzi jõu suund et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Elektron liigub paremale, magnetväli on suunatud lehelt eemale. Mis suunas mõjub Lorentzi jõud? et
solvable with	set of Määrab magnetväljas liikuvale laengule mõjuva Lorentzi jõu suuna

Ampere’i jõud edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50122

dcterms:identifier	I-50122
rdfs:label	Ampere’i jõud et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millest sõltub magnetväljas voolujuhtmele mõjuv jõud? (a) ei millestki; (b) ainult ajast; (c) induktsioonist, voolust ja juhtme pikkusest; (d) ainult juhtme värvist et
solvable with	set of Selgitab Ampere’i jõudu magnetväljas olevale voolujuhtmele

Ampere’i jõu suund edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50123

dcterms:identifier	I-50123
rdfs:label	Ampere’i jõu suund et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Juhtmes on vool paremale ja magnetväli suunatud lehelt eemale. Mis suunas mõjub jõud juhtmele? et
solvable with	set of Määrab magnetväljas voolujuhtmele mõjuva Ampere’i jõu suuna

Ampere’i jõu arvutus edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50124

dcterms:identifier	I-50124
rdfs:label	Ampere’i jõu arvutus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Juhtme pikkus on 0,2 m, vool 5 A, B = 0,3 T ja juhe on välja suunaga risti. Arvuta jõud. et
solvable with	set of Arvutab magnetväljas olevale voolujuhtmele mõjuvat jõudu Ampere’i seaduse abil

Magnetvoog edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50125

dcterms:identifier	I-50125
rdfs:label	Magnetvoog et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline suurus iseloomustab magnetvälja läbi kontuuri? (a) pinge; (b) takistus; (c) magnetvoog; (d) temperatuur et
solvable with	set of Defineerib magnetvoo

Induktsiooni elektromotoorjõud edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50126

dcterms:identifier	I-50126
rdfs:label	Induktsiooni elektromotoorjõud et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millal tekib suletud juhtmekontuuris induktsiooni emj? (a) alati; (b) kui kontuur on liikumatu ja väli null; (c) kui magnetvoog on konstantne; (d) kui magnetvoog muutub et
solvable with	set of Selgitab induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist magnetvoo muutumisel

Pööriselektriväli edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50127

dcterms:identifier	I-50127
rdfs:label	Pööriselektriväli et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Selgita, miks tekib muutuvas magnetväljas pööriselektriväli ja millega see staatilisest elektriväljast erineb. et
solvable with	set of Seletab pööriselektrivälja tekkimist magnetvoo muutumisel

Elektrivälja energia (kondensaator) edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50128

dcterms:identifier	I-50128
rdfs:label	Elektrivälja energia (kondensaator) et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kus on laetud kondensaatori energia? (a) plaatide massis; (b) õhu soojuses; (c) plaatide vahelises elektriväljas; (d) energiat ei ole et
solvable with	set of Selgitab energia salvestamist elektriväljas

Magnetvälja energia (pool) edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50129

dcterms:identifier	I-50129
rdfs:label	Magnetvälja energia (pool) et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kus on vooluga pooli energia? (a) elektrivälja jõujoontes; (b) energiat ei ole; (c) magnetväljas; (d) juhtme massis et
solvable with	set of Selgitab energia salvestamist magnetväljas

Elektri- ja magnetvälja energia salvestamine edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50130

dcterms:identifier	I-50130
rdfs:label	Elektri- ja magnetvälja energia salvestamine et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Võrdle kondensaatorit ja poolit kui energiasalvestit: kus on energia ja kuidas seda kasutatakse? et
solvable with	set of Võrdleb elektri- ja magnetvälja energia salvestamise võimalusi

Muutuvate väljade vastastikune tekitamine edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50131

dcterms:identifier	I-50131
rdfs:label	Muutuvate väljade vastastikune tekitamine et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis on elektromagnetlaine tekkimise põhjus? (a) muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja vastupidi; (b) hõõrdumine; (c) aine kuumenemine; (d) gravitatsioon et
solvable with	set of Selgitab muutuva elektri- ja magnetvälja vastastikust tekitamist

Elektromagnetlaine levimine edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50132

dcterms:identifier	I-50132
rdfs:label	Elektromagnetlaine levimine et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas on suunatud elektromagnetlaines E ja B? (a) vastassuunas; (b) paralleelselt levimissuunaga; (c) juhuslikult; (d) risti omavahel ja levimissuunaga et
solvable with	set of Selgitab elektromagnetlaine levimist elektri- ja magnetvälja mõistete abil

Elektromagnetlainete skaala edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50133

dcterms:identifier	I-50133
rdfs:label	Elektromagnetlainete skaala et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline kiirgus on lühema lainepikkusega kui nähtav valgus? (a) raadiolained; (b) mikrolained; (c) infrapuna; (d) ultraviolettkiirgus et
solvable with	set of Nimetab elektromagnetlainete skaala liigid lainepikkuse järgi

Elektromagnetlaine liigitus edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50134

dcterms:identifier	I-50134
rdfs:label	Elektromagnetlaine liigitus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Liigita: 500 nm; 3 cm; 0,1 nm; 10 µm; 100 MHz. et
solvable with	set of Liigitab elektromagnetlainet lainepikkuse või sageduse järgi

Elektromagnetlained skaalal edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50135

dcterms:identifier	I-50135
rdfs:label	Elektromagnetlained skaalal et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Paiguta skaalale lainepikkuse kasvu järjekorras: UV, raadiolained, nähtav valgus, röntgenkiirgus, infrapuna. et
solvable with	set of Paigutab elektromagnetlained skaalale

Valguse interferents edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50136

dcterms:identifier	I-50136
rdfs:label	Valguse interferents et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Kirjelda, miks tekib kahe pilu taga ekraanile heledate ja tumedate vööndite muster. et
solvable with	set of Kirjeldab joonisel või arvutiimitatsiooniga valguse interferentsi

Valguse difraktsioon edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50137

dcterms:identifier	I-50137
rdfs:label	Valguse difraktsioon et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Kirjelda, kuidas muutub pilu taga ekraanil olev valguspilt, kui pilu muutub kitsamaks. et
solvable with	set of Kirjeldab joonisel või arvutiimitatsiooniga valguse difraktsiooni

Interferentsi ja difraktsiooni rakendused edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50138

dcterms:identifier	I-50138
rdfs:label	Interferentsi ja difraktsiooni rakendused et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline seade põhineb valguse difraktsioonil? (a) trafo; (b) difraktsioonvõre; (c) pendel; (d) termomeeter et
solvable with	set of Nimetab valguse interferentsi ja difraktsiooni rakendusi

Valguse polarisatsioon edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50139

dcterms:identifier	I-50139
rdfs:label	Valguse polarisatsioon et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida näitab valguse polariseeritus? (a) valguse sagedus on null; (b) valgus ei ole laine; (c) valgus on ristlaine; (d) valgus on pikilaine et
solvable with	set of Selgitab valguse polarisatsiooni

Polariseeritud valguse rakendused edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50140

dcterms:identifier	I-50140
rdfs:label	Polariseeritud valguse rakendused et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Selgita, kuidas polaroidprillid vähendavad vee pealt peegeldunud valguse pimestamist. et
solvable with	set of Seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas

Valguse murdumine ja murdumisnäitaja edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50141

dcterms:identifier	I-50141
rdfs:label	Valguse murdumine ja murdumisnäitaja et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida näitab aine absoluutne murdumisnäitaja? (a) valguse sagedust; (b) aine tihedust; (c) aine värvust; (d) mitu korda on valguse kiirus ainet läbides väiksem kui vaakumis et
solvable with	set of Selgitab valguse murdumist ja murdumisnäitajat

Valguse spektriks lahutamine edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50142

dcterms:identifier	I-50142
rdfs:label	Valguse spektriks lahutamine et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Kirjelda, kuidas prisma lahutab valge valguse spektriks. et
solvable with	set of Kirjeldab valguse spektriks lahutamise võimalusi

Katse murdumisnäitaja määramiseks edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50143

dcterms:identifier	I-50143
rdfs:label	Katse murdumisnäitaja määramiseks et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Kavanda katse klaasplaadi murdumisnäitaja määramiseks. et
solvable with	set of Kavandab katse läbipaistva aine murdumisnäitaja määramiseks

Murdumisnäitaja katseline määramine edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50144

dcterms:identifier	I-50144
rdfs:label	Murdumisnäitaja katseline määramine et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Määra katseliselt plastplaadi murdumisnäitaja laserkiire abil. et
solvable with	set of Teeb katse läbipaistva aine murdumisnäitaja määramiseks

Joonspekter edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50145

dcterms:identifier	I-50145
rdfs:label	Joonspekter et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Miks on gaasi kiirgusspekter joonspekter? (a) gaasi ei saa soojendada; (b) elektronide üleminekud on diskreetsete energiatasemete vahel; (c) gaas on külm; (d) gaasil ei ole massi et
solvable with	set of Selgitab joonspektri tekkimist aatomis

Valguse dualism edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50146

dcterms:identifier	I-50146
rdfs:label	Valguse dualism et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline nähtus näitab valguse osakeseomadusi? (a) polarisatsioon; (b) interferents; (c) footoefekt; (d) difraktsioon et
solvable with	set of Selgitab valguse dualismiprintsiipi

Spektraalanalüüsi rakendused edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50147

dcterms:identifier	I-50147
rdfs:label	Spektraalanalüüsi rakendused et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milleks kasutatakse spektraalanalüüsi astronoomias? (a) tähe nime leidmiseks; (b) tähe keemilise koostise määramiseks; (c) tähe massi kaaluda; (d) tähe temperatuuri puudutades et
solvable with	set of Nimetab spektraalanalüüsi rakendusi

Aine koostis joonspektrist edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50148

dcterms:identifier	I-50148
rdfs:label	Aine koostis joonspektrist et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Tundmatu gaasi spektris on jooned, mis ühtivad vesiniku ja heeliumi spektrijoontega. Mis ainet gaas sisaldab? et
solvable with	set of Tuvastab aine koostise joonspektri põhjal

Elektrivoolu tugevus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50149

dcterms:identifier	I-50149
rdfs:label	Elektrivoolu tugevus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis on voolutugevus? (a) pinge ja takistuse korrutis; (b) töö ja aja korrutis; (c) laengu ja massi suhe; (d) juhi ristlõiget läbiv laeng ajaühikus et
solvable with	set of Defineerib elektrivoolu tugevuse

Voolutugevus arvutuses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50150

dcterms:identifier	I-50150
rdfs:label	Voolutugevus arvutuses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Juhi ristlõiget läbib 30 s jooksul laeng 12 C. Arvuta voolutugevus. et
solvable with	set of Arvutab elektrivoolu tugevust laengu ja aja kaudu

Kahe paralleelse voolujuhtme vastastikmõju edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50151

dcterms:identifier	I-50151
rdfs:label	Kahe paralleelse voolujuhtme vastastikmõju et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Kaks paralleelset juhet, voolud 10 A ja 20 A, kaugus 10 cm, pikkus 1 m. Arvuta jõud (K = 2·10⁻⁷ N/A²). et
solvable with	set of Arvutab kahe paralleelse voolujuhtme vastastikmõju jõudu

Laengu potentsiaalne energia elektriväljas edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50152

dcterms:identifier	I-50152
rdfs:label	Laengu potentsiaalne energia elektriväljas et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Laeng 3 µC läbib pinge 200 V. Arvuta laengu potentsiaalse energia muut. et
solvable with	set of Arvutab laengu potentsiaalset energiat elektriväljas

Magnetvoog arvutuses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50153

dcterms:identifier	I-50153
rdfs:label	Magnetvoog arvutuses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Kontuuri pindala on 0,02 m², B = 0,5 T, nurk 60°. Arvuta magnetvoog. et
solvable with	set of Arvutab magnetvoogu seosest Φ = BS cosα

Induktsiooni elektromotoorjõud arvutuses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50154

dcterms:identifier	I-50154
rdfs:label	Induktsiooni elektromotoorjõud arvutuses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Magnetvoog muutub 0,4 s jooksul 0,2 Wb võrra. Arvuta induktsiooni emj. et
solvable with	set of Arvutab induktsiooni elektromotoorjõudu magnetvoo muutumisest

Lorentzi jõud arvutuses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50155

dcterms:identifier	I-50155
rdfs:label	Lorentzi jõud arvutuses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Prooton (q = 1,6·10⁻¹⁹ C) liigub kiirusega 2·10⁶ m/s risti väljaga B = 0,1 T. Arvuta jõud. et
solvable with	set of Arvutab Lorentzi jõudu seosest FL = qvB sinα

Murdumisnäitaja arvutuses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50156

dcterms:identifier	I-50156
rdfs:label	Murdumisnäitaja arvutuses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Valgus langeb nurga 40° all ja murdub nurga 25° alla. Arvuta aine murdumisnäitaja. et
solvable with	set of Arvutab aine murdumisnäitajat seostest n = c/v ja n = sinα/sinβ

Footoni energia edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50157

dcterms:identifier	I-50157
rdfs:label	Footoni energia et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Arvuta rohelise valguse (f = 5,4·10¹⁴ Hz) footoni energia (h = 6,63·10⁻³⁴ J·s). et
solvable with	set of Arvutab footoni energiat seosest E = hf

Elektrivool metallides edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50158

dcterms:identifier	I-50158
rdfs:label	Elektrivool metallides et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis kannab elektrivoolu metallides? (a) footonid; (b) neutronid; (c) positiivsed ioonid; (d) vabad elektronid et
solvable with	set of Selgitab elektrivoolu tekkimist metallides vabade elektronide suunatud liikumisena

Elektrivool vedelikes edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50159

dcterms:identifier	I-50159
rdfs:label	Elektrivool vedelikes et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis kannab elektrivoolu soolalahuses? (a) ainult elektronid; (b) neutronid; (c) vooluallikas; (d) ioonid et
solvable with	set of Selgitab elektrivoolu tekkimist elektrolüütides ioonide liikumisena

Elektrivool gaasides edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50160

dcterms:identifier	I-50160
rdfs:label	Elektrivool gaasides et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millal hakkab gaas juhtima voolu? (a) kui gaas jahtub; (b) kui gaas on liikumatu; (c) kui gaas ioniseerub; (d) kui gaasi rõhk on null et
solvable with	set of Selgitab elektrivoolu tekkimist gaasides ionisatsiooni tulemusena

Laengukandjad eri keskkondades edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50161

dcterms:identifier	I-50161
rdfs:label	Laengukandjad eri keskkondades et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Täida tabel: laengukandjad metallis, elektrolüüdis ja gaasis. et
solvable with	set of Võrdleb elektrivoolu laengukandjaid metallides, vedelikes ja gaasides

Ohmi seadus kogu vooluringile edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50162

dcterms:identifier	I-50162
rdfs:label	Ohmi seadus kogu vooluringile et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis juhtub klemmipingega, kui vooluringist võetav vool suureneb? (a) kasvab; (b) on alati null; (c) väheneb sisetakistuse tõttu; (d) ei muutu et
solvable with	set of Selgitab Ohmi seadust kogu vooluringi kohta

Katse allika emj ja sisetakistuse määramiseks edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50163

dcterms:identifier	I-50163
rdfs:label	Katse allika emj ja sisetakistuse määramiseks et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Kavanda katse patarei emj ja sisetakistuse määramiseks. Joonista skeem ja nimeta mõõdetavad suurused. et
solvable with	set of Kavandab katse vooluallika elektromotoorjõu ja sisetakistuse määramiseks

Allika emj ja sisetakistuse katseline määramine edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50164

dcterms:identifier	I-50164
rdfs:label	Allika emj ja sisetakistuse katseline määramine et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Koosta vooluring ja mõõda patarei klemmipinge eri voolutugevustel. et
solvable with	set of Teeb katse vooluallika elektromotoorjõu ja sisetakistuse määramiseks

U–I graafik ja allika parameetrid edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50165

dcterms:identifier	I-50165
rdfs:label	U–I graafik ja allika parameetrid et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Katse tulemused: U = 4,5 V, kui I = 0 A; U = 3,9 V, kui I = 0,6 A. Leia emj ja sisetakistus. et
solvable with	set of Analüüsib vooluallika emj ja sisetakistuse katse tulemusi

Juhi takistus ja eritakistus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50166

dcterms:identifier	I-50166
rdfs:label	Juhi takistus ja eritakistus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas muutub juhi takistus, kui selle pikkus kahekordistub? (a) neljakordistub; (b) poolitub; (c) ei muutu; (d) kahekordistub et
solvable with	set of Defineerib juhi takistuse ja eritakistuse

Eritakistuse temperatuurisõltuvus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50167

dcterms:identifier	I-50167
rdfs:label	Eritakistuse temperatuurisõltuvus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas muutub metalli eritakistus, kui temperatuur tõuseb? (a) ei muutu; (b) kasvab; (c) väheneb; (d) muutub nulliks et
solvable with	set of Selgitab metalli eritakistuse sõltuvust temperatuurist

Eritakistuse–temperatuuri graafik edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50168

dcterms:identifier	I-50168
rdfs:label	Eritakistuse–temperatuuri graafik et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Graafik näitab ρ = 1,7·10⁻⁸ Ω·m kui T = 20 °C ja 2,3·10⁻⁸ Ω·m kui T = 100 °C. Kui palju eritakistus kasvab ja kui mitu protsenti? et
solvable with	set of Analüüsib graafiliselt metallide eritakistuse sõltuvust temperatuurist

Diood ja LED edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50169

dcterms:identifier	I-50169
rdfs:label	Diood ja LED et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millal juhib LED voolu? (a) ei kunagi; (b) mõlemas suunas ühtviisi; (c) päripingel; (d) vastupingel et
solvable with	set of Selgitab dioodi ja LED-i ühesuunalist juhtivust

LED-i voolu–pinge sõltuvus katses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50170

dcterms:identifier	I-50170
rdfs:label	LED-i voolu–pinge sõltuvus katses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	practical
schema:text	Mõõda LED-i vool mitmel pingel nii päri- kui vastupingel. et
solvable with	set of Uurib katseliselt LED-i takistuse sõltuvust pingest ja polaarsusest

LED-i voolu–pinge karakteristik edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50171

dcterms:identifier	I-50171
rdfs:label	LED-i voolu–pinge karakteristik et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	LED-i I(U) graafik on mittelineaarne. Selgita, kuidas muutub LED-i takistus pinge kasvades ja miks. et
solvable with	set of Analüüsib LED-i voolu–pinge karakteristikku

Pooljuhi juhtivus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50172

dcterms:identifier	I-50172
rdfs:label	Pooljuhi juhtivus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis on p-tüüpi pooljuhis põhilaengukandjaks? (a) ioonid; (b) elektronid; (c) augud; (d) neutronid et
solvable with	set of Selgitab pooljuhi juhtivuse tekkimist

Pn-siire edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50173

dcterms:identifier	I-50173
rdfs:label	Pn-siire et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis juhtub pn-siirdega vastupingel? (a) vool on peaaegu null; (b) siire sulab; (c) siire kiirgab röntgenkiirgust; (d) vool on suur et
solvable with	set of Selgitab pn-siirde tööpõhimõtet

Pooljuhtseadmete rakendused edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50174

dcterms:identifier	I-50174
rdfs:label	Pooljuhtseadmete rakendused et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline seade on pooljuhtseade? (a) trafo; (b) transistor; (c) pendel; (d) hõõglamp et
solvable with	set of Nimetab pooljuhtseadmete rakendusi

Pooljuhtseadme tööpõhimõte ja rakendus edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50175

dcterms:identifier	I-50175
rdfs:label	Pooljuhtseadme tööpõhimõte ja rakendus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Selgita, kuidas päikesepatarei tekitab pn-siirde abil elektrivoolu. et
solvable with	set of Seostab pooljuhtseadme tööpõhimõtet kasutusalaga

Vahelduvvool ja alalisvool edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50176

dcterms:identifier	I-50176
rdfs:label	Vahelduvvool ja alalisvool et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline väide on õige? (a) mõlemad on samad; (b) vahelduvvoolu suund ja suurus muutuvad perioodiliselt; (c) vahelduvvoolul puudub sagedus; (d) alalisvoolu suund muutub et
solvable with	set of Eristab vahelduvvoolu ja alalisvoolu

Vahelduv- ja alalisvoolu võrdlus edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50177

dcterms:identifier	I-50177
rdfs:label	Vahelduv- ja alalisvoolu võrdlus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Võrdle vahelduv- ja alalisvoolu omadusi ja too kummagi kasutusala näide. et
solvable with	set of Võrdleb vahelduv- ja alalisvoolu omadusi ja kasutust

Vahelduvvoolu u(t) ja i(t) graafikud edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50178

dcterms:identifier	I-50178
rdfs:label	Vahelduvvoolu u(t) ja i(t) graafikud et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Pinge u(t) on siinuskõver amplituudiga 311 V ja perioodiga 20 ms. Leia sagedus ja amplituud. et
solvable with	set of Analüüsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sõltuvuse graafikuid

Generaator edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50179

dcterms:identifier	I-50179
rdfs:label	Generaator et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Miks tekib generaatoris pöörlevas raamis pinge? (a) raam on soe; (b) raam on raske; (c) magnetvoog on konstantne; (d) magnetvoog muutub et
solvable with	set of Selgitab generaatori toimimispõhimõtet

Trafo edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50180

dcterms:identifier	I-50180
rdfs:label	Trafo et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida teeb trafo? (a) muudab alalispinget; (b) muudab vahelduvpinget; (c) toodab elektrit; (d) salvestab laengut et
solvable with	set of Selgitab trafo toimimispõhimõtet

Elektrienergia ülekanne edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50181

dcterms:identifier	I-50181
rdfs:label	Elektrienergia ülekanne et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Miks kantakse elekter kaugele kõrgepingel? (a) vool puudub; (b) voolutugevus on väiksem ja kaod on väiksemad; (c) pinge on odavam; (d) juhtmed on lühemad et
solvable with	set of Selgitab elektrienergia ülekandmist kõrgepingel kadude vähendamiseks

Vahelduvvooluvõrgu osad edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50182

dcterms:identifier	I-50182
rdfs:label	Vahelduvvooluvõrgu osad et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Joonista elektrijaamast tarbijani viiv skeem ja märgi, kus asuvad generaator ja trafod ning milleks. et
solvable with	set of Seostab trafo ja generaatori rolli vahelduvvooluvõrgus

Ideaalgaasi mudel edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50183

dcterms:identifier	I-50183
rdfs:label	Ideaalgaasi mudel et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline väide kirjeldab ideaalgaasi mudelit? (a) molekulide vahel puudub vastastikmõju kokkupõrgete vahel; (b) molekulid seisavad; (c) molekulide maht on suur; (d) molekulid tõmbuvad tugevalt et
solvable with	set of Nimetab ideaalgaasi mudeli tunnuseid

Gaasi mikro- ja makroparameetrid edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50184

dcterms:identifier	I-50184
rdfs:label	Gaasi mikro- ja makroparameetrid et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mille mõõduks on gaasi temperatuur mikrotasandil? (a) gaasi mahu; (b) gaasi massi; (c) molekulide arvu; (d) molekulide keskmise kineetilise energia et
solvable with	set of Selgitab gaasi mikro- ja makroparameetrite seost

Gaasi parameetrite seos edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50185

dcterms:identifier	I-50185
rdfs:label	Gaasi parameetrite seos et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Seleta mikrotasandil, miks gaasi rõhk kasvab, kui gaasi kuumutada konstantsel ruumalal. et
solvable with	set of Seostab gaasi makroparameetri mikroparameetriga

Ideaalgaasi olekuvõrrand edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50186

dcterms:identifier	I-50186
rdfs:label	Ideaalgaasi olekuvõrrand et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Millises ühikus peab olekuvõrrandis olema temperatuur? (a) Fahrenheiti kraadides; (b) kuupmeetrites; (c) Celsiuse kraadides; (d) kelvinites et
solvable with	set of Defineerib ideaalgaasi olekuvõrrandi

Ideaalgaasi olekuvõrrandi ülesanne edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50187

dcterms:identifier	I-50187
rdfs:label	Ideaalgaasi olekuvõrrandi ülesanne et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Balloonis on 2 mol ideaalgaasi 27 °C juures ruumalaga 10 L. Arvuta gaasi rõhk (R = 8,31 J/(mol·K)). et
solvable with	set of Lahendab ideaalgaasi olekuvõrrandi abil probleemülesandeid

Isoprotsessid edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50188

dcterms:identifier	I-50188
rdfs:label	Isoprotsessid et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline parameeter on isotermilises protsessis konstantne? (a) mass ja rõhk; (b) ruumala; (c) temperatuur; (d) rõhk et
solvable with	set of Eristab isotermilist, isobaarilist ja isohoorilist protsessi

Isoprotsessi graafik edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50189

dcterms:identifier	I-50189
rdfs:label	Isoprotsessi graafik et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Graafik p–V teljestikus on hüperbool. Mis liiki protsess see on? et
solvable with	set of Tuvastab graafikult isoprotsessi liigi

Gaasi oleku muutus graafikul edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50190

dcterms:identifier	I-50190
rdfs:label	Gaasi oleku muutus graafikul et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	p–V graafikul on gaas isobaariliselt paisunud 1 L-lt 3 L-ni rõhul 100 kPa. Leia gaasi töö. et
solvable with	set of Kasutab isoprotsesside graafikuid gaasi oleku muutuse analüüsimiseks

Avatud ja suletud süsteem edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50191

dcterms:identifier	I-50191
rdfs:label	Avatud ja suletud süsteem et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Milline süsteem võib vahetada ümbrusega energiat, aga mitte ainet? (a) avatud; (b) kõik süsteemid; (c) täiesti isoleeritud; (d) suletud et
solvable with	set of Eristab avatud ja suletud süsteemi

Termodünaamilise süsteemi liik edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50192

dcterms:identifier	I-50192
rdfs:label	Termodünaamilise süsteemi liik et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	short_answer
schema:text	Liigita avatuks või suletuks: kaanega keev pott, kaaneta keev pott, suletud pudel, elusorganism. et
solvable with	set of Liigitab termodünaamilise süsteemi avatuks või suletuks

Termodünaamika I seadus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50193

dcterms:identifier	I-50193
rdfs:label	Termodünaamika I seadus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida ütleb termodünaamika I seadus? (a) soojushulk läheb siseenergia kasvuks ja töö tegemiseks; (b) soojus voolab alati külmalt kuumale; (c) entroopia kahaneb; (d) siseenergia on alati null et
solvable with	set of Selgitab termodünaamika I seadust

Termodünaamika II seadus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50194

dcterms:identifier	I-50194
rdfs:label	Termodünaamika II seadus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida ütleb termodünaamika II seadus? (a) soojus kaob; (b) kasutegur on üle ühe; (c) soojus ei liigu iseenesest külmemalt kehalt soojemale; (d) energia tekib et
solvable with	set of Selgitab termodünaamika II seadust

Entroopia edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50195

dcterms:identifier	I-50195
rdfs:label	Entroopia et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis juhtub isoleeritud süsteemi entroopiaga iseeneslikul protsessil? (a) ei kahane; (b) on alati null; (c) väheneb alati; (d) muutub negatiivseks et
solvable with	set of Selgitab kvalitatiivselt entroopia mõistet

Termodünaamika I seaduse ülesanne edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50196

dcterms:identifier	I-50196
rdfs:label	Termodünaamika I seaduse ülesanne et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Gaasile antakse 500 J soojust ja gaas teeb töö 200 J. Kui palju muutub gaasi siseenergia? et
solvable with	set of Lahendab termodünaamika I seaduse abil probleemülesandeid

Protsessi suund ja võimalikkus edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50197

dcterms:identifier	I-50197
rdfs:label	Protsessi suund ja võimalikkus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Kas kuum kohv võib iseenesest veelgi kuumemaks muutuda? Põhjenda termodünaamika II seadusega. et
solvable with	set of Analüüsib protsessi võimalikkust termodünaamika II seaduse abil

Soojusmasin edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50198

dcterms:identifier	I-50198
rdfs:label	Soojusmasin et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mis juhtub soojusmasinas soojendist saadud soojusega? (a) soojus kaob; (b) osa muudetakse tööks, ülejäänu antakse jahutile; (c) soojust ei saada; (d) kogu soojus muutub tööks et
solvable with	set of Selgitab soojusmasina tööpõhimõtet

Soojusmasina tööpõhimõte termodünaamika seaduste valguses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50199

dcterms:identifier	I-50199
rdfs:label	Soojusmasina tööpõhimõte termodünaamika seaduste valguses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Selgita termodünaamika I ja II seaduse abil, miks sisepõlemismootori kasutegur on alla 100%. et
solvable with	set of Seostab termodünaamika seadusi soojusmasina tööpõhimõttega

Taastuvenergiaallikad edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50200

dcterms:identifier	I-50200
rdfs:label	Taastuvenergiaallikad et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas toodab tuulegeneraator elektrit? (a) tuule energia pöörab generaatorit, mis tekitab induktsiooni; (b) tuul laeb kondensaatorit; (c) tuul tekitab gravitatsiooni; (d) tuul soojendab juhet et
solvable with	set of Selgitab taastuvenergiaallikate toimimise füüsikalisi põhimõtteid

Taastuvenergiaallika kasutuselevõtt edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50201

dcterms:identifier	I-50201
rdfs:label	Taastuvenergiaallika kasutuselevõtt et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	case
schema:text	Nimeta kolm probleemi, mis kaasnevad tuuleenergia laiema kasutuselevõtuga, ja pane ette põhjendatud lahendus. et
solvable with	set of Analüüsib taastuvenergiaallika kasutuselevõtuga seotud probleeme

Voolutugevus laengukandjate kaudu edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50202

dcterms:identifier	I-50202
rdfs:label	Voolutugevus laengukandjate kaudu et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Vasktraadis on n = 8,5·10²⁸ m⁻³, S = 1 mm², v = 0,1 mm/s. Arvuta voolutugevus (q = 1,6·10⁻¹⁹ C). et
solvable with	set of Arvutab voolutugevust laengukandjate kontsentratsiooni ja kiiruse kaudu

Ohmi seadus vooluringi osale edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50203

dcterms:identifier	I-50203
rdfs:label	Ohmi seadus vooluringi osale et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Kuidas muutub voolutugevus, kui takistus kahekordistub (pinge konstantne)? (a) ei muutu; (b) kahekordistub; (c) poolitub; (d) neljakordistub et
solvable with	set of Selgitab Ohmi seadust vooluringi osa kohta

Juhi takistus arvutuses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50204

dcterms:identifier	I-50204
rdfs:label	Juhi takistus arvutuses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Vasktraadi pikkus on 100 m, ristlõige 1 mm², ρ = 1,7·10⁻⁸ Ω·m. Arvuta takistus. et
solvable with	set of Arvutab juhi takistust seosest R = ρl/S

Vooluringi osa suurused edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50205

dcterms:identifier	I-50205
rdfs:label	Vooluringi osa suurused et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Takistil 20 Ω on pinge 12 V. Arvuta voolutugevus. et
solvable with	set of Arvutab vooluringi osa voolutugevust, pinget või takistust Ohmi seaduse abil

Voolutugevus kogu vooluringis edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50206

dcterms:identifier	I-50206
rdfs:label	Voolutugevus kogu vooluringis et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Allika emj on 12 V, sisetakistus 1 Ω ja välistakistus 5 Ω. Arvuta voolutugevus. et
solvable with	set of Arvutab voolutugevust kogu vooluringis seosest I = ε/(R + r)

Elektrivoolu töö ja võimsus edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50207

dcterms:identifier	I-50207
rdfs:label	Elektrivoolu töö ja võimsus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Veekeetja võimsus 2 kW töötab 3 min. Arvuta elektrivoolu töö kilodžaulides. et
solvable with	set of Arvutab elektrivoolu tööd ja võimsust seostest A = IUΔt ning N = IU

Ideaalse soojusmasina kasutegur edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50208

dcterms:identifier	I-50208
rdfs:label	Ideaalse soojusmasina kasutegur et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Soojendi 500 K ja jahuti 300 K. Arvuta ideaalse soojusmasina kasutegur. et
solvable with	set of Arvutab ideaalse soojusmasina kasutegurit temperatuuride kaudu

Vahelduvvoolu efektiivväärtus edu:Question

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50209

dcterms:identifier	I-50209
rdfs:label	Vahelduvvoolu efektiivväärtus et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	multiple_choice
schema:text	Mida näitab vahelduvvoolu efektiivväärtus? (a) alalisvoolu, mis annab sama soojendusefekti; (b) maksimaalset väärtust; (c) keskmist väärtust, mis on null; (d) sagedust et
solvable with	set of Selgitab vahelduvvoolu efektiivväärtuse mõistet

Vahelduvvoolu efektiivväärtus arvutuses edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50210

dcterms:identifier	I-50210
rdfs:label	Vahelduvvoolu efektiivväärtus arvutuses et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Pinge amplituud on 311 V. Arvuta efektiivpinge. et
solvable with	set of Arvutab vahelduvvoolu efektiivväärtusi amplituudväärtustest

Gaasi molekuli energia ja rõhk edu:Task

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#I-50211

dcterms:identifier	I-50211
rdfs:label	Gaasi molekuli energia ja rõhk et
schema:isPartOf	Gümnaasiumi füüsika (lisa 4), osa 1: füüsika meetod, kinemaatika, dünaamika, elektromagnetism ja energia
schema:learningResourceType	calculation
schema:text	Arvuta gaasi molekuli keskmine kineetiline energia 300 K juures (k = 1,38·10⁻²³ J/K). et
solvable with	set of Arvutab gaasi molekuli keskmist kineetilist energiat ja gaasi rõhku

Füüsika kui teadus ja mudelid edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50001

dcterms:description	Väärtustab füüsikat kui looduse põhjuslikke seoseid uurivat teadust, mõistab mudelite tähtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut piiratust et
dcterms:identifier	RE-50001
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Gümnaasiumi lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud, lisa 4 rida 486 et
includes knobit	Väärtustab füüsikat kui looduse põhjuslikke seoseid uurivat teadust
includes knobit	Selgitab mudeli tähtsust loodusobjektide uurimisel
includes knobit	Selgitab mudelite arengut ja paratamatut piiratust
rdfs:label	Füüsika kui teadus ja mudelid et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Gümnaasiumi lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud, lisa 4 rida 486

Probleemülesanded ja info usaldusväärsus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50002

dcterms:description	Rakendab omandatud füüsikateadmisi ning protsessioskusi igapäevaelu ja tehnoloogiaga seotud probleemülesandeid kvantitatiivselt lahendades ning info usaldusvääruse ja teaduslikkuse kontrolliks et
dcterms:identifier	RE-50002
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Gümnaasiumi lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud, lisa 4 rida 488 et
includes knobit	Lahendab füüsikalise probleemülesande kvantitatiivselt
includes knobit	Hindab info usaldusväärsust ja teaduslikkust füüsikateadmiste abil
rdfs:label	Probleemülesanded ja info usaldusväärsus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Gümnaasiumi lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud, lisa 4 rida 488

Uurimuste kavandamine ja korraldamine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50003

dcterms:description	Kavandab ja korraldab ohutult uurimusi loodusnähtusi kirjeldavate füüsikaliste mudelite leidmiseks või kontrollimiseks et
dcterms:identifier	RE-50003
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Gümnaasiumi lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud, lisa 4 rida 491 et
includes knobit	Kavandab uurimuse füüsikalise seose leidmiseks või kontrollimiseks
includes knobit	Teeb kavandatud füüsikakatse ohutult
rdfs:label	Uurimuste kavandamine ja korraldamine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Gümnaasiumi lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud, lisa 4 rida 491

Mõõteandmete analüüs edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50004

dcterms:description	Analüüsib graafiliselt, analüütiliselt ja statistiliselt füüsikaliste parameetrite mõõtmistel saadud andmekogumeid et
dcterms:identifier	RE-50004
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Gümnaasiumi lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud, lisa 4 rida 493 et
includes knobit	Koostab mõõteandmetest graafiku ja leiab graafikult suuruste seose
includes knobit	Arvutab mõõteandmetest suuruste seose kordaja
includes knobit	Arvutab mõõtetulemuste keskväärtuse ja standardhälbe
rdfs:label	Mõõteandmete analüüs et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Gümnaasiumi lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud, lisa 4 rida 493

Füüsika koht loodusteaduste seas edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50005

dcterms:description	Mõistab füüsika rolli teiste loodusteaduste seas ning interdistsiplinaarsete uurimissuundade tähtsust teaduses ja tehnoloogias et
dcterms:identifier	RE-50005
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Gümnaasiumi lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud, lisa 4 rida 495 et
includes knobit	Selgitab füüsika rolli teiste loodusteaduste seas
includes knobit	Nimetab füüsika ja teiste teaduste piirimail tekkinud uurimissuundi
rdfs:label	Füüsika koht loodusteaduste seas et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Gümnaasiumi lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud, lisa 4 rida 495

Loodusteaduslik meetod edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50006

dcterms:description	Selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab, et katsetulemusi üldistades jõutakse mudelini et
dcterms:identifier	RE-50006
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 500 et
includes knobit	Selgitab, et katsetulemusi üldistades jõutakse mudelini
includes knobit	Eristab loodusteadusliku uurimuse etappe katse kirjelduses
rdfs:label	Loodusteaduslik meetod et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 500

Mõõteseadus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50007

dcterms:description	Põhjendab mõõteseaduse vajalikkust üldaktseptitavate mõõtmistulemuste saamiseks et
dcterms:identifier	RE-50007
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 502 et
includes knobit	Põhjendab mõõteseaduse vajalikkust üldaktseptitavate mõõtmistulemuste saamiseks
rdfs:label	Mõõteseadus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 502

Mõõdetav suurus ja mõõtmistulemus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50008

dcterms:description	Mõistab mõõdetava suuruse ja mõõtmistulemuse suuruse väärtuse erinevust et
dcterms:identifier	RE-50008
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 503 et
includes knobit	Eristab mõõtmistulemust mõõdetava suuruse väärtusest katse kirjelduses
rdfs:label	Mõõdetav suurus ja mõõtmistulemus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 503

SI põhisuurused ja mõõtühikud edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50009

dcterms:description	Teab ja rakendab rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhisuurusi ning nende mõõtühikuid et
dcterms:identifier	RE-50009
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 504 et
includes knobit	Teisendab füüsikalise suuruse mõõtühiku SI-süsteemi ühikuks
includes knobit	Kontrollib valemi mõõtühikute abil arvutustulemuse ühikut
rdfs:label	SI põhisuurused ja mõõtühikud et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 504

Mõõtemääramatus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50010

dcterms:description	Teab, et korrektne mõõtetulemus sisaldab ka määramatust, ning kasutab mõõtmisega kaasnevat mõõtemääramatust hinnates standardhälvet et
dcterms:identifier	RE-50010
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 506 et
includes knobit	Hindab mõõtemääramatust standardhälbe abil
includes knobit	Esitab mõõtetulemuse koos määramatusega
includes knobit	Arvutab mõõtetulemuste keskväärtuse ja standardhälbe
rdfs:label	Mõõtemääramatus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 506

Kiirus ja liikumise suhtelisus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50011

dcterms:description	Teab, et keha liikumist iseloomustab kiirus, ning toob näiteid liikumise suhtelisuse kohta et
dcterms:identifier	RE-50011
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 508 et
includes knobit	Kirjeldab keha liikumist erinevates taustsüsteemides
rdfs:label	Kiirus ja liikumise suhtelisus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 508

Skalaarid ja vektorid edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50012

dcterms:description	Eristab skalaarseid ja vektoriaalseid füüsikalisi suurusi ning toob nende kohta näiteid et
dcterms:identifier	RE-50012
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 509 et
includes knobit	Liigitab füüsikalise suuruse skalaarseks või vektoriaalseks
includes knobit	Kujutab vektoriaalset suurust joonisel nooleks
rdfs:label	Skalaarid ja vektorid et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 509

Kiiruse, kiirenduse, teepikkuse ja nihke tähendused edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50013

dcterms:description	Selgitab füüsikaliste suuruste (kiirus, kiirendus, teepikkus ja nihe) tähendusi ning nende suuruste mõõtmise viise et
dcterms:identifier	RE-50013
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 510 et
includes knobit	Selgitab kiirenduse tähendust
includes knobit	Kirjeldab kiiruse ja kiirenduse mõõtmise viise
includes knobit	Leiab teepikkuse ja nihke liikumise kirjelduse põhjal
includes knobit	Selgitab kiirust kui keha liikumist iseloomustavat suurust
rdfs:label	Kiiruse, kiirenduse, teepikkuse ja nihke tähendused et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 510

Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50014

dcterms:description	Uurib ühtlast sirgjoonelist liikumist ja ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist ning analüüsib saadud tulemusi et
dcterms:identifier	RE-50014
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 512 et
includes knobit	Uurib katseliselt ühtlast sirgjoonelist liikumist
includes knobit	Uurib katseliselt ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist
rdfs:label	Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 512

Liikumisgraafikud edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50015

dcterms:description	Analüüsib teepikkuse, kiiruse ja kiirenduse graafikuid et
dcterms:identifier	RE-50015
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 514 et
includes knobit	Analüüsib liikumise teepikkuse sõltuvust ajast graafikult
includes knobit	Analüüsib liikumise kiiruse sõltuvust ajast graafikult
includes knobit	Analüüsib liikumise kiirenduse sõltuvust ajast graafikult
rdfs:label	Liikumisgraafikud et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 514

Ringliikumine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50016

dcterms:description	Uurib ringliikumist, mõõtes ja arvutades füüsikalisi suurusi: pöördenurk, periood, sagedus, nurkkiirus, joonkiirus ja kesktõmbekiirendus; ∆𝑥 et
dcterms:identifier	RE-50016
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 515 et
includes knobit	Mõõdab katseliselt ringliikumise perioodi ja sagedust
includes knobit	Arvutab ringliikumise suurusi
rdfs:label	Ringliikumine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 515

Kinemaatika seoste rakendamine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50017

dcterms:description	Rakendab probleemülesandeid lahendades järgmisi seoseid: 𝑣 = ∆𝑡; 𝑠 = 𝑥 − 𝑥0; 𝑎= 𝑣−𝑣0 𝑡; 𝑥 = 𝑥0 + 𝑣𝑡; 𝑠 = 𝑣0 𝑡 + 𝑎𝑡 2;𝑠= 𝑣 2 −𝑣02 2𝑎;𝜔 = 𝜑 𝑡; 𝑣 = 𝜔𝑟; 𝜔 = 2𝜋 𝑇 = 2𝜋𝑓; 𝑎 = 𝜔2 𝑟 = 𝑣2 𝑟 et
dcterms:identifier	RE-50017
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 518 et
includes knobit	Lahendab ühtlase sirgjoonelise liikumise ülesandeid
includes knobit	Lahendab ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise ülesandeid
includes knobit	Arvutab ringliikumise suurusi
rdfs:label	Kinemaatika seoste rakendamine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Füüsika meetod. Kinemaatika, lisa 4 rida 518

Jõud ja resultantjõud edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50018

dcterms:description	Kasutab jõudu kui vektorsuurust kehadevahelist vastastikmõju analüüsides, oskab graafiliselt ja analüütiliselt leida kehale mõjuvat resultantjõudu et
dcterms:identifier	RE-50018
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Dünaamika, lisa 4 rida 559 et
includes knobit	Analüüsib kehadevahelist vastastikmõju jõuvektorite abil
includes knobit	Leiab kehale mõjuva resultantjõu graafiliselt
includes knobit	Arvutab kehale mõjuva resultantjõu analüütiliselt
rdfs:label	Jõud ja resultantjõud et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Dünaamika, lisa 4 rida 559

Newtoni seadused edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50019

dcterms:description	Rakendab Newtoni seaduseid probleemülesandeid lahendades ja igapäevaelu situatsioone analüüsides et
dcterms:identifier	RE-50019
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Dünaamika, lisa 4 rida 561 et
includes knobit	Lahendab Newtoni seaduste abil probleemülesandeid
includes knobit	Analüüsib igapäevaelu situatsiooni Newtoni seaduste abil
rdfs:label	Newtoni seadused et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Dünaamika, lisa 4 rida 561

Orbitaalliikumine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50020

dcterms:description	Analüüsib orbitaalliikumist, kasutades inertsi ja kesktõmbejõu mõistet et
dcterms:identifier	RE-50020
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Dünaamika, lisa 4 rida 563 et
includes knobit	Analüüsib taevakeha orbitaalliikumist inertsi ja kesktõmbejõu abil
rdfs:label	Orbitaalliikumine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Dünaamika, lisa 4 rida 563

Impulsi jäävus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50021

dcterms:description	Rakendab impulsi jäävuse seadust probleemülesandeid lahendades ja igapäevaelu situatsioone analüüsides et
dcterms:identifier	RE-50021
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Dünaamika, lisa 4 rida 564 et
includes knobit	Defineerib keha impulsi
includes knobit	Lahendab impulsi jäävuse seaduse abil kokkupõrke ülesandeid
includes knobit	Analüüsib igapäevaelu situatsiooni impulsi jäävuse seaduse abil
rdfs:label	Impulsi jäävus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Dünaamika, lisa 4 rida 564

Reaktiivliikumine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50022

dcterms:description	Seostab reaktiivliikumist impulsi jäävuse seadusega; toob näiteid reaktiivliikumise kohta looduses ja rakenduste kohta tehnikas et
dcterms:identifier	RE-50022
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Dünaamika, lisa 4 rida 566 et
includes knobit	Seostab reaktiivliikumise näite impulsi jäävuse seadusega
rdfs:label	Reaktiivliikumine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Dünaamika, lisa 4 rida 566

Gravitatsioon, raskusjõud, kaal ja toereaktsioon edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50023

dcterms:description	Kasutab gravitatsiooniseadust ja raskusjõu, keha kaalu ja toereaktsiooni mõistet probleemülesandeid lahendades et
dcterms:identifier	RE-50023
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Dünaamika, lisa 4 rida 568 et
includes knobit	Arvutab gravitatsioonijõudu gravitatsiooniseaduse abil
includes knobit	Arvutab keha kaalu kiirendusega liikuval alusel
rdfs:label	Gravitatsioon, raskusjõud, kaal ja toereaktsioon et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Dünaamika, lisa 4 rida 568

Jäikuse ja hõõrdeteguri määramine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50024

dcterms:description	Kavandab ja teeb katsed jäikuse ja hõõrdeteguri määramiseks ning analüüsib katsete tulemusi et
dcterms:identifier	RE-50024
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Dünaamika, lisa 4 rida 570 et
includes knobit	Määrab katseliselt vedru jäikuse
includes knobit	Määrab katseliselt hõõrdeteguri
rdfs:label	Jäikuse ja hõõrdeteguri määramine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Dünaamika, lisa 4 rida 570

Töö, võimsus, kasutegur ja mehaanilise energia jäävus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50025

dcterms:description	Rakendab looduses ja tehnikas toimuvate nähtuste selgitamiseks mehaanilise energia jäävuse seadust ning mehaanilise töö, võimsuse ja kasuteguri mõistet et
dcterms:identifier	RE-50025
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Dünaamika, lisa 4 rida 572 et
includes knobit	Arvutab mehaanilist tööd, võimsust ja kasutegurit
includes knobit	Selgitab looduse ja tehnika nähtust mehaanilise energia jäävuse seadusega
rdfs:label	Töö, võimsus, kasutegur ja mehaanilise energia jäävus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Dünaamika, lisa 4 rida 572

Võnkumised edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50026

dcterms:description	Uurib võnkumisi ja kasutab nende analüüsimiseks järgmisi füüsikalisi suurusi: hälve, amplituud, periood, sagedus ja faas et
dcterms:identifier	RE-50026
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Dünaamika, lisa 4 rida 574 et
includes knobit	Uurib võnkumist katseliselt, määrates perioodi ja sageduse
includes knobit	Analüüsib võnkumist hälbe, amplituudi, perioodi, sageduse ja faasi abil
rdfs:label	Võnkumised et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Dünaamika, lisa 4 rida 574

Pendli võnkumine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50027

dcterms:description	Uurib hälbe, kiiruse, kiirenduse, kineetilise ja potentsiaalse energia muutumist pendli võnkumisel nii graafiliselt kui ka analüütiliselt et
dcterms:identifier	RE-50027
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Dünaamika, lisa 4 rida 576 et
includes knobit	Analüüsib pendli hälbe, kiiruse ja kiirenduse muutumist graafikult
includes knobit	Arvutab pendli energia ja kiiruse võnkumise eri punktides
rdfs:label	Pendli võnkumine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Dünaamika, lisa 4 rida 576

Resonants edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50028

dcterms:description	Selgitab resonantsi nähtust ning toob näiteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas et
dcterms:identifier	RE-50028
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Dünaamika, lisa 4 rida 578 et
includes knobit	Seostab resonantsi näite nähtuse tekkimistingimusega
rdfs:label	Resonants et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Dünaamika, lisa 4 rida 578

Laineosuurused edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50029

dcterms:description	Kasutab lainenähtuste selgitamisel füüsikalisi suurusi (lainepikkus, laine levimiskiirus, periood ja sagedus) et
dcterms:identifier	RE-50029
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Dünaamika, lisa 4 rida 579 et
includes knobit	Selgitab lainenähtust laine suuruste abil
rdfs:label	Laineosuurused et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Dünaamika, lisa 4 rida 579

Lainenähtused imitatsioonides edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50030

dcterms:description	Rakendab imitatsioone lainete peegeldumise, interferentsi ja difraktsiooni uurimiseks ning toob nende kohta näiteid loodusest ning tehnikast et
dcterms:identifier	RE-50030
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Dünaamika, lisa 4 rida 581 et
includes knobit	Uurib arvutiimitatsiooniga lainete peegeldumist, interferentsi ja difraktsiooni
includes knobit	Seostab lainenähtuse näite peegeldumise, interferentsi või difraktsiooniga
rdfs:label	Lainenähtused imitatsioonides et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Dünaamika, lisa 4 rida 581

Dünaamika seoste rakendamine (I osa) edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50031

dcterms:description	Rakendab probleemülesandeid lahendades järgmisi seoseid: ∆(𝑚1 ⃗⃗⃗⃗ 𝑣1 + 𝑚2 ⃗⃗⃗⃗ 𝑣2 ) = 0; 𝐹=𝐺 et
dcterms:identifier	RE-50031
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Dünaamika, lisa 4 rida 583 et
includes knobit	Lahendab impulsi jäävuse seaduse abil kokkupõrke ülesandeid
includes knobit	Arvutab gravitatsioonijõudu gravitatsiooniseaduse abil
rdfs:label	Dünaamika seoste rakendamine (I osa) et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Dünaamika, lisa 4 rida 583

Dünaamika seoste rakendamine (II osa) edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50032

dcterms:description	𝑚1 𝑚2 𝑟2; 𝐹 = 𝑚𝑎; 𝐴 = 𝐹𝑠𝑐𝑜𝑠𝛼; 𝐹 = 𝜇𝑁; 𝐹 = 𝑘∆𝑙; 𝑃 = 𝑚(𝑔 ± 𝑎); 𝐸𝑘 = 𝐸𝑝 = 𝑚𝑔ℎ; 𝐸𝑚𝑒ℎ = 𝐸𝑘 + 𝐸𝑝; 𝑣 = 𝜆 𝑇 𝑚𝑣 2; = 𝜆𝑓 et
dcterms:identifier	RE-50032
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Dünaamika, lisa 4 rida 587 et
includes knobit	Arvutab hõõrdejõudu seosest F = μN
includes knobit	Arvutab elastsusjõudu seosest F = kΔl
includes knobit	Arvutab keha kineetilist, potentsiaalset ja mehaanilist koguenergiat
includes knobit	Arvutab laine levimiskiirust, lainepikkust ja sagedust
includes knobit	Lahendab Newtoni seaduste abil probleemülesandeid
includes knobit	Arvutab mehaanilist tööd, võimsust ja kasutegurit
includes knobit	Arvutab keha kaalu kiirendusega liikuval alusel
rdfs:label	Dünaamika seoste rakendamine (II osa) et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Dünaamika, lisa 4 rida 587

Elektrostaatiline väli edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50033

dcterms:description	Seostab laetud kehade vastastikmõju elektrostaatilise välja olemasoluga, võrdleb ainet ja välja, kasutab väljatugevuse mõistet elektrostaatilise välja kirjeldamiseks et
dcterms:identifier	RE-50033
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Elektromagnetism, lisa 4 rida 608 et
includes knobit	Selgitab laetud kehade vastastikmõju elektrostaatilise välja kaudu
includes knobit	Eristab ainet ja välja kui mateeria liike
includes knobit	Arvutab elektrivälja tugevust jõu ja laengu suhtena
rdfs:label	Elektrostaatiline väli et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Elektromagnetism, lisa 4 rida 608

Laengu jäävus, superpositsioon ja Coulomb’i seadus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50034

dcterms:description	Rakendab laengu jäävuse seadust, superpositsiooni printsiipi ja Coulomb’i seadust probleemülesandeid lahendades et
dcterms:identifier	RE-50034
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Elektromagnetism, lisa 4 rida 610 et
includes knobit	Arvutab kahe punktlaengu vastastikmõju jõudu Coulomb’i seaduse abil
includes knobit	Leiab mitme punktlaengu tekitatud väljatugevuse superpositsiooni printsiibi abil
rdfs:label	Laengu jäävus, superpositsioon ja Coulomb’i seadus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Elektromagnetism, lisa 4 rida 610

Elektrivälja jõujooned edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50035

dcterms:description	Visualiseerib elektrivälja jõujoonte toel staatilisi elektrivälju ja määrab elektriväljas laenguga kehale mõjuva jõu suuna et
dcterms:identifier	RE-50035
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Elektromagnetism, lisa 4 rida 612 et
includes knobit	Joonistab staatilise elektrivälja jõujooned
includes knobit	Määrab elektriväljas laenguga kehale mõjuva jõu suuna
rdfs:label	Elektrivälja jõujooned et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Elektromagnetism, lisa 4 rida 612

Pinge ja väljatugevuse seos edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50036

dcterms:description	Selgitab pinge mõistet ning rakendab pinge ja väljatugevuse seost probleemülesandeid lahendades et
dcterms:identifier	RE-50036
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Elektromagnetism, lisa 4 rida 614 et
includes knobit	Arvutab pinget elektrivälja töö ja laengu suhtena
includes knobit	Arvutab homogeenses elektriväljas pinget ja väljatugevust seosest E = U/d
rdfs:label	Pinge ja väljatugevuse seos et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Elektromagnetism, lisa 4 rida 614

Magnetinduktsioon edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50037

dcterms:description	Kasutab magnetinduktsiooni mõistet magnetvälja kirjeldamiseks et
dcterms:identifier	RE-50037
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Elektromagnetism, lisa 4 rida 616 et
includes knobit	Kirjeldab magnetvälja magnetinduktsiooni suuna ja suuruse abil
rdfs:label	Magnetinduktsioon et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Elektromagnetism, lisa 4 rida 616

Magnetvälja jõujooned ja Lorentzi jõud edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50038

dcterms:description	Visualiseerib magnetvälja jõujoonte toel magnetvälja ja määrab magnetväljas liikuvale laengule mõjuva Lorentzi jõu suuna et
dcterms:identifier	RE-50038
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Elektromagnetism, lisa 4 rida 617 et
includes knobit	Joonistab magnetvälja jõujooned
includes knobit	Määrab magnetväljas liikuvale laengule mõjuva Lorentzi jõu suuna
rdfs:label	Magnetvälja jõujooned ja Lorentzi jõud et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Elektromagnetism, lisa 4 rida 617

Ampere’i seadus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50039

dcterms:description	Rakendab Ampere’i seadust probleemülesandeid lahendades et
dcterms:identifier	RE-50039
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Elektromagnetism, lisa 4 rida 619 et
includes knobit	Määrab magnetväljas voolujuhtmele mõjuva Ampere’i jõu suuna
includes knobit	Arvutab magnetväljas olevale voolujuhtmele mõjuvat jõudu Ampere’i seaduse abil
rdfs:label	Ampere’i seadus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Elektromagnetism, lisa 4 rida 619

Pööriselektriväli ja induktsiooni emj edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50040

dcterms:description	Seletab pööriselektrivälja tekkimist magnetvoo muutumisel, rakendades induktsiooni elektromotoorjõu mõistet et
dcterms:identifier	RE-50040
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Elektromagnetism, lisa 4 rida 620 et
includes knobit	Defineerib magnetvoo
includes knobit	Seletab pööriselektrivälja tekkimist magnetvoo muutumisel
rdfs:label	Pööriselektriväli ja induktsiooni emj et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Elektromagnetism, lisa 4 rida 620

Välja energia salvestamine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50041

dcterms:description	Selgitab elektri- ja magnetvälja energia salvestamise võimalusi et
dcterms:identifier	RE-50041
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Elektromagnetism, lisa 4 rida 622 et
includes knobit	Võrdleb elektri- ja magnetvälja energia salvestamise võimalusi
rdfs:label	Välja energia salvestamine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Elektromagnetism, lisa 4 rida 622

Elektromagnetlaine levimine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50042

dcterms:description	Selgitab elektromagnetlaine levimist kasutades elektrivälja ja magnetvälja mõistet et
dcterms:identifier	RE-50042
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Elektromagnetism, lisa 4 rida 626 et
includes knobit	Selgitab muutuva elektri- ja magnetvälja vastastikust tekitamist
includes knobit	Selgitab elektromagnetlaine levimist elektri- ja magnetvälja mõistete abil
rdfs:label	Elektromagnetlaine levimine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Elektromagnetism, lisa 4 rida 626

Elektromagnetlainete liigitamine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50043

dcterms:description	Oskab liigitada elektromagnetlaineid ja paigutada neid elektromagnetlainete skaalale et
dcterms:identifier	RE-50043
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Elektromagnetism, lisa 4 rida 627 et
includes knobit	Liigitab elektromagnetlainet lainepikkuse või sageduse järgi
includes knobit	Paigutab elektromagnetlained skaalale
rdfs:label	Elektromagnetlainete liigitamine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Elektromagnetism, lisa 4 rida 627

Valguse interferents ja difraktsioon edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50044

dcterms:description	Kirjeldab joonisel või arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninähtusi optikas ning toob nende rakendamise näiteid et
dcterms:identifier	RE-50044
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Elektromagnetism, lisa 4 rida 628 et
includes knobit	Kirjeldab joonisel või arvutiimitatsiooniga valguse interferentsi
includes knobit	Kirjeldab joonisel või arvutiimitatsiooniga valguse difraktsiooni
includes knobit	Nimetab valguse interferentsi ja difraktsiooni rakendusi
rdfs:label	Valguse interferents ja difraktsioon et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Elektromagnetism, lisa 4 rida 628

Polariseeritud valgus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50045

dcterms:description	Seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas et
dcterms:identifier	RE-50045
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Elektromagnetism, lisa 4 rida 630 et
includes knobit	Seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas
rdfs:label	Polariseeritud valgus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Elektromagnetism, lisa 4 rida 630

Murdumisnäitaja määramine ja spektriks lahutamine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50046

dcterms:description	Kavandab ja teeb katse läbipaistva aine murdumisnäitaja määramiseks, kirjeldab valguse spektriks lahutamise võimalusi et
dcterms:identifier	RE-50046
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Elektromagnetism, lisa 4 rida 631 et
includes knobit	Kirjeldab valguse spektriks lahutamise võimalusi
includes knobit	Kavandab katse läbipaistva aine murdumisnäitaja määramiseks
includes knobit	Teeb katse läbipaistva aine murdumisnäitaja määramiseks
rdfs:label	Murdumisnäitaja määramine ja spektriks lahutamine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Elektromagnetism, lisa 4 rida 631

Joonspekter, dualism ja spektraalanalüüs edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50047

dcterms:description	Selgitab joonspektri tekkimist ja valguse dualismiprintsiipi ning toob näiteid spektraalanalüüsi rakendamise kohta; 𝑞 𝑞 𝑞 et
dcterms:identifier	RE-50047
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Elektromagnetism, lisa 4 rida 633 et
includes knobit	Selgitab valguse dualismiprintsiipi
includes knobit	Tuvastab aine koostise joonspektri põhjal
rdfs:label	Joonspekter, dualism ja spektraalanalüüs et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Elektromagnetism, lisa 4 rida 633

Elektromagnetismi seoste rakendamine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50048

dcterms:description	Rakendab probleemülesandeid lahendades järgmisi seoseid: 𝐼 = 𝑡; 𝐹 = 𝑘 𝑟1 2 2; 𝐹=𝐾 𝐼1 𝐼2 𝑑 𝐹 𝐴 𝑙; 𝐸 = 𝑞; 𝑈 = 𝑞; 𝜑 = 𝜙 = 𝐵𝑆𝑐𝑜𝑠𝛼; 𝜀𝑖 = − 𝛥𝜙 𝑠𝑖𝑛𝛼; 𝛥𝑡 𝑠𝑖𝑛𝛾 𝐸𝑝 𝑈;𝐸= 𝑞 𝑑; 𝐹𝐿 = 𝑞𝑣𝐵𝑠𝑖𝑛𝛼; 𝐹 = 𝐵𝐼𝑙𝑠𝑖𝑛𝛼; 𝑐 = 𝑛; 𝑛 =; 𝐸 = ℎ𝑓 et
dcterms:identifier	RE-50048
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Elektromagnetism, lisa 4 rida 637 et
includes knobit	Arvutab elektrivoolu tugevust laengu ja aja kaudu
includes knobit	Arvutab kahe paralleelse voolujuhtme vastastikmõju jõudu
includes knobit	Arvutab laengu potentsiaalset energiat elektriväljas
includes knobit	Arvutab magnetvoogu seosest Φ = BS cosα
includes knobit	Arvutab induktsiooni elektromotoorjõudu magnetvoo muutumisest
includes knobit	Arvutab Lorentzi jõudu seosest FL = qvB sinα
includes knobit	Arvutab aine murdumisnäitajat seostest n = c/v ja n = sinα/sinβ
includes knobit	Arvutab footoni energiat seosest E = hf
includes knobit	Arvutab kahe punktlaengu vastastikmõju jõudu Coulomb’i seaduse abil
includes knobit	Arvutab elektrivälja tugevust jõu ja laengu suhtena
includes knobit	Arvutab pinget elektrivälja töö ja laengu suhtena
includes knobit	Arvutab homogeenses elektriväljas pinget ja väljatugevust seosest E = U/d
includes knobit	Arvutab magnetväljas olevale voolujuhtmele mõjuvat jõudu Ampere’i seaduse abil
rdfs:label	Elektromagnetismi seoste rakendamine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Elektromagnetism, lisa 4 rida 637

Elektrivoolu tekkimine mikrotasemel edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50049

dcterms:description	Selgitab elektrivoolu tekkemehhanismi metallides, vedelikes ja gaasides mikrotasemel et
dcterms:identifier	RE-50049
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Energia, lisa 4 rida 675 et
includes knobit	Võrdleb elektrivoolu laengukandjaid metallides, vedelikes ja gaasides
rdfs:label	Elektrivoolu tekkimine mikrotasemel et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Energia, lisa 4 rida 675

Vooluallika emj ja sisetakistus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50050

dcterms:description	Kavandab ja teeb katse vooluallika elektromotoorjõu ja sisetakistuse määramiseks ning analüüsib tulemusi et
dcterms:identifier	RE-50050
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Energia, lisa 4 rida 676 et
includes knobit	Kavandab katse vooluallika elektromotoorjõu ja sisetakistuse määramiseks
includes knobit	Teeb katse vooluallika elektromotoorjõu ja sisetakistuse määramiseks
includes knobit	Analüüsib vooluallika emj ja sisetakistuse katse tulemusi
rdfs:label	Vooluallika emj ja sisetakistus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Energia, lisa 4 rida 676

Metallide eritakistuse sõltuvus temperatuurist edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50051

dcterms:description	Analüüsib graafiliselt metallide eritakistuse sõltuvust temperatuurist et
dcterms:identifier	RE-50051
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Energia, lisa 4 rida 678 et
includes knobit	Defineerib juhi takistuse ja eritakistuse
includes knobit	Analüüsib graafiliselt metallide eritakistuse sõltuvust temperatuurist
rdfs:label	Metallide eritakistuse sõltuvus temperatuurist et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Energia, lisa 4 rida 678

Leedlambi takistus edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50052

dcterms:description	Uurib leedlambi takistuse sõltuvust rakendatavast pingest ja polaarsusest ning analüüsib katse tulemusi et
dcterms:identifier	RE-50052
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Energia, lisa 4 rida 679 et
includes knobit	Uurib katseliselt LED-i takistuse sõltuvust pingest ja polaarsusest
includes knobit	Analüüsib LED-i voolu–pinge karakteristikku
rdfs:label	Leedlambi takistus et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Energia, lisa 4 rida 679

Pooljuhtseadmed edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50053

dcterms:description	Selgitab pooljuhtseadmete tööpõhimõtet ja rakendusi et
dcterms:identifier	RE-50053
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Energia, lisa 4 rida 681 et
includes knobit	Selgitab pooljuhi juhtivuse tekkimist
includes knobit	Seostab pooljuhtseadme tööpõhimõtet kasutusalaga
rdfs:label	Pooljuhtseadmed et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Energia, lisa 4 rida 681

Vahelduv- ja alalisvool edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50054

dcterms:description	Võrdleb vahelduv- ja alalisvoolu ning analüüsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sõltuvuse graafikuid et
dcterms:identifier	RE-50054
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Energia, lisa 4 rida 682 et
includes knobit	Võrdleb vahelduv- ja alalisvoolu omadusi ja kasutust
includes knobit	Analüüsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sõltuvuse graafikuid
rdfs:label	Vahelduv- ja alalisvool et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Energia, lisa 4 rida 682

Trafo ja generaator edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50055

dcterms:description	Selgitab trafo ja generaatori toimimispõhimõtet ja rakendusi vahelduvvooluvõrgus ning elektrienergia ülekandes et
dcterms:identifier	RE-50055
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Energia, lisa 4 rida 684 et
includes knobit	Seostab trafo ja generaatori rolli vahelduvvooluvõrgus
rdfs:label	Trafo ja generaator et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Energia, lisa 4 rida 684

Ideaalgaasi mudel ja gaasi parameetrid edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50056

dcterms:description	Nimetab ideaalgaasi mudeli tunnuseid ning seostab mikro- ja makroparameetreid et
dcterms:identifier	RE-50056
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Energia, lisa 4 rida 686 et
includes knobit	Nimetab ideaalgaasi mudeli tunnuseid
includes knobit	Seostab gaasi makroparameetri mikroparameetriga
rdfs:label	Ideaalgaasi mudel ja gaasi parameetrid et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Energia, lisa 4 rida 686

Ideaalgaasi olekuvõrrand edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50057

dcterms:description	Rakendab ideaalgaasi olekuvõrrandit probleemülesandeid lahendades et
dcterms:identifier	RE-50057
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Energia, lisa 4 rida 687 et
includes knobit	Lahendab ideaalgaasi olekuvõrrandi abil probleemülesandeid
rdfs:label	Ideaalgaasi olekuvõrrand et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Energia, lisa 4 rida 687

Isoprotsesside graafikud edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50058

dcterms:description	Kasutab isoprotsesside graafikuid termodünaamiliste protsesside analüüsimiseks et
dcterms:identifier	RE-50058
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Energia, lisa 4 rida 688 et
includes knobit	Tuvastab graafikult isoprotsessi liigi
includes knobit	Kasutab isoprotsesside graafikuid gaasi oleku muutuse analüüsimiseks
rdfs:label	Isoprotsesside graafikud et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Energia, lisa 4 rida 688

Avatud ja suletud süsteem edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50059

dcterms:description	Võrdleb avatud süsteemi ja suletud süsteemi mõistet et
dcterms:identifier	RE-50059
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Energia, lisa 4 rida 689 et
includes knobit	Liigitab termodünaamilise süsteemi avatuks või suletuks
rdfs:label	Avatud ja suletud süsteem et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Energia, lisa 4 rida 689

Termodünaamika seadused ja entroopia edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50060

dcterms:description	Rakendab termodünaamika I ja II seadust probleemülesandeid lahendades ning seletab kvalitatiivselt entroopia mõistet et
dcterms:identifier	RE-50060
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Energia, lisa 4 rida 690 et
includes knobit	Selgitab kvalitatiivselt entroopia mõistet
includes knobit	Lahendab termodünaamika I seaduse abil probleemülesandeid
includes knobit	Analüüsib protsessi võimalikkust termodünaamika II seaduse abil
rdfs:label	Termodünaamika seadused ja entroopia et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Energia, lisa 4 rida 690

Soojusmasinad edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50061

dcterms:description	Seostab termodünaamika seadusi soojusmasinate tööpõhimõttega et
dcterms:identifier	RE-50061
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Energia, lisa 4 rida 692 et
includes knobit	Seostab termodünaamika seadusi soojusmasina tööpõhimõttega
rdfs:label	Soojusmasinad et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Energia, lisa 4 rida 692

Taastuvenergia edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50062

dcterms:description	Analüüsib taastuvenergiaallikate kasutuselevõtuga seotud probleeme; 𝑙 et
dcterms:identifier	RE-50062
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Energia, lisa 4 rida 693 et
includes knobit	Analüüsib taastuvenergiaallika kasutuselevõtuga seotud probleeme
rdfs:label	Taastuvenergia et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Energia, lisa 4 rida 693

Energia valdkonna seoste rakendamine edu:LearningOutcome

https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-50000#RE-50063

dcterms:description	Rakendab probleemülesandeid lahendades järgmisi seoseid: 𝐼 = 𝑞𝑛𝑣𝑆; 𝑅 = 𝜌; 𝐼= 𝑈; 𝐼= 𝑅 𝜀; 𝐴 = 𝐼𝑈𝛥𝑡; 𝑁 = 𝐼𝑈 = 𝑅+𝑟 𝑄 = 𝛥𝑈 + 𝐴; 𝜂 = 𝑇1 −𝑇2 𝑇1 𝐼𝑚 𝑈𝑚 = 𝐼𝑚 𝑈𝑚 √2 √2; 𝐸𝑘 = 𝑆 𝑘𝑇; 𝑝 = 𝑛𝑘𝑇; 𝑝𝑉 = 𝑚 𝑀 𝑅𝑇 et
dcterms:identifier	RE-50063
dcterms:source	Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Füüsika“ (osa 1: õpitulemused Füüsika meetod. Kinemaatika … Energia), Energia, lisa 4 rida 695 et
includes knobit	Arvutab voolutugevust laengukandjate kontsentratsiooni ja kiiruse kaudu
includes knobit	Arvutab juhi takistust seosest R = ρl/S
includes knobit	Arvutab vooluringi osa voolutugevust, pinget või takistust Ohmi seaduse abil
includes knobit	Arvutab voolutugevust kogu vooluringis seosest I = ε/(R + r)
includes knobit	Arvutab elektrivoolu tööd ja võimsust seostest A = IUΔt ning N = IU
includes knobit	Arvutab ideaalse soojusmasina kasutegurit temperatuuride kaudu
includes knobit	Arvutab vahelduvvoolu efektiivväärtusi amplituudväärtustest
includes knobit	Arvutab gaasi molekuli keskmist kineetilist energiat ja gaasi rõhku
includes knobit	Lahendab termodünaamika I seaduse abil probleemülesandeid
includes knobit	Lahendab ideaalgaasi olekuvõrrandi abil probleemülesandeid
rdfs:label	Energia valdkonna seoste rakendamine et
schema:isPartOf	https://www.riigiteataja.ee/akt/
skos:notation	Energia, lisa 4 rida 695

Used by

schema:isPartOf	Väärtustab füüsikat kui looduse põhjuslikke seoseid uurivat teadust
schema:isPartOf	Selgitab mudeli tähtsust loodusobjektide uurimisel
schema:isPartOf	Selgitab mudelite arengut ja paratamatut piiratust
schema:isPartOf	Avaldab valemist tundmatu suuruse
schema:isPartOf	Lahendab füüsikalise probleemülesande kvantitatiivselt
schema:isPartOf	Hindab info usaldusväärsust ja teaduslikkust füüsikateadmiste abil
schema:isPartOf	Selgitab füüsikakatse ohutusnõudeid
schema:isPartOf	Kavandab uurimuse füüsikalise seose leidmiseks või kontrollimiseks
schema:isPartOf	Teeb kavandatud füüsikakatse ohutult
schema:isPartOf	Selgitab standardhälbe tähendust mõõtetulemuste hajuvuse mõõduna
schema:isPartOf	Koostab mõõteandmetest graafiku ja leiab graafikult suuruste seose
schema:isPartOf	Arvutab mõõteandmetest suuruste seose kordaja
schema:isPartOf	Arvutab mõõtetulemuste keskväärtuse ja standardhälbe
schema:isPartOf	Selgitab füüsika rolli teiste loodusteaduste seas
schema:isPartOf	Nimetab füüsika ja teiste teaduste piirimail tekkinud uurimissuundi
schema:isPartOf	Selgitab loodusteadusliku meetodi olemust
schema:isPartOf	Selgitab, et katsetulemusi üldistades jõutakse mudelini
schema:isPartOf	Eristab loodusteadusliku uurimuse etappe katse kirjelduses
schema:isPartOf	Selgitab mõõteseaduse eesmärki
schema:isPartOf	Põhjendab mõõteseaduse vajalikkust üldaktseptitavate mõõtmistulemuste saamiseks
schema:isPartOf	Selgitab mõõdetava suuruse tegeliku väärtuse ja mõõtmistulemuse erinevust
schema:isPartOf	Eristab mõõtmistulemust mõõdetava suuruse väärtusest katse kirjelduses
schema:isPartOf	Nimetab SI põhisuurused ja põhiühikud
schema:isPartOf	Teisendab füüsikalise suuruse mõõtühiku SI-süsteemi ühikuks
schema:isPartOf	Kontrollib valemi mõõtühikute abil arvutustulemuse ühikut
schema:isPartOf	Selgitab, et mõõtetulemus sisaldab määramatust
schema:isPartOf	Hindab mõõtemääramatust standardhälbe abil
schema:isPartOf	Esitab mõõtetulemuse koos määramatusega
schema:isPartOf	Selgitab kiirust kui keha liikumist iseloomustavat suurust
schema:isPartOf	Selgitab liikumise suhtelisust
schema:isPartOf	Kirjeldab keha liikumist erinevates taustsüsteemides
schema:isPartOf	Selgitab skalaarse ja vektoriaalse suuruse erinevust
schema:isPartOf	Liigitab füüsikalise suuruse skalaarseks või vektoriaalseks
schema:isPartOf	Kujutab vektoriaalset suurust joonisel nooleks
schema:isPartOf	Eristab teepikkust ja nihet
schema:isPartOf	Selgitab kiirenduse tähendust
schema:isPartOf	Kirjeldab kiiruse ja kiirenduse mõõtmise viise
schema:isPartOf	Leiab teepikkuse ja nihke liikumise kirjelduse põhjal
schema:isPartOf	Selgitab ühtlase sirgjoonelise liikumise tunnuseid
schema:isPartOf	Selgitab ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise tunnuseid
schema:isPartOf	Uurib katseliselt ühtlast sirgjoonelist liikumist
schema:isPartOf	Uurib katseliselt ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist
schema:isPartOf	Analüüsib liikumise teepikkuse sõltuvust ajast graafikult
schema:isPartOf	Analüüsib liikumise kiiruse sõltuvust ajast graafikult
schema:isPartOf	Analüüsib liikumise kiirenduse sõltuvust ajast graafikult
schema:isPartOf	Defineerib ringliikumise suurused pöördenurk, periood, sagedus, nurkkiirus ja joonkiirus
schema:isPartOf	Selgitab kesktõmbekiirendust ringliikumisel
schema:isPartOf	Mõõdab katseliselt ringliikumise perioodi ja sagedust
schema:isPartOf	Arvutab ringliikumise suurusi
schema:isPartOf	Lahendab ühtlase sirgjoonelise liikumise ülesandeid
schema:isPartOf	Lahendab ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise ülesandeid
schema:isPartOf	Selgitab jõudu kui kehadevahelise vastastikmõju vektorsuurust
schema:isPartOf	Analüüsib kehadevahelist vastastikmõju jõuvektorite abil
schema:isPartOf	Leiab kehale mõjuva resultantjõu graafiliselt
schema:isPartOf	Arvutab kehale mõjuva resultantjõu analüütiliselt
schema:isPartOf	Selgitab Newtoni I seadust
schema:isPartOf	Selgitab Newtoni II seadust
schema:isPartOf	Selgitab Newtoni III seadust
schema:isPartOf	Lahendab Newtoni seaduste abil probleemülesandeid
schema:isPartOf	Analüüsib igapäevaelu situatsiooni Newtoni seaduste abil
schema:isPartOf	Selgitab kesktõmbejõudu ringliikumisel
schema:isPartOf	Analüüsib taevakeha orbitaalliikumist inertsi ja kesktõmbejõu abil
schema:isPartOf	Defineerib keha impulsi
schema:isPartOf	Selgitab impulsi jäävuse seadust suletud süsteemis
schema:isPartOf	Lahendab impulsi jäävuse seaduse abil kokkupõrke ülesandeid
schema:isPartOf	Analüüsib igapäevaelu situatsiooni impulsi jäävuse seaduse abil
schema:isPartOf	Selgitab reaktiivliikumist impulsi jäävuse seaduse alusel
schema:isPartOf	Nimetab reaktiivliikumise näiteid looduses ja tehnikas
schema:isPartOf	Seostab reaktiivliikumise näite impulsi jäävuse seadusega
schema:isPartOf	Selgitab gravitatsiooniseadust
schema:isPartOf	Eristab raskusjõudu, keha kaalu ja toereaktsiooni
schema:isPartOf	Arvutab gravitatsioonijõudu gravitatsiooniseaduse abil
schema:isPartOf	Arvutab keha kaalu kiirendusega liikuval alusel
schema:isPartOf	Selgitab elastsusjõudu ja Hooke’i seadust
schema:isPartOf	Selgitab hõõrdejõu seost toereaktsiooniga
schema:isPartOf	Määrab katseliselt vedru jäikuse
schema:isPartOf	Määrab katseliselt hõõrdeteguri
schema:isPartOf	Defineerib mehaanilise töö ja võimsuse
schema:isPartOf	Defineerib kasuteguri
schema:isPartOf	Selgitab mehaanilise energia jäävuse seadust
schema:isPartOf	Arvutab mehaanilist tööd, võimsust ja kasutegurit
schema:isPartOf	Selgitab looduse ja tehnika nähtust mehaanilise energia jäävuse seadusega
schema:isPartOf	Defineerib võnkumise suurused hälve, amplituud, periood, sagedus ja faas
schema:isPartOf	Uurib võnkumist katseliselt, määrates perioodi ja sageduse
schema:isPartOf	Analüüsib võnkumist hälbe, amplituudi, perioodi, sageduse ja faasi abil
schema:isPartOf	Selgitab kineetilise ja potentsiaalse energia vastastikust muundumist pendli võnkumisel
schema:isPartOf	Analüüsib pendli hälbe, kiiruse ja kiirenduse muutumist graafikult
schema:isPartOf	Arvutab pendli energia ja kiiruse võnkumise eri punktides
schema:isPartOf	Selgitab resonantsi nähtust
schema:isPartOf	Nimetab resonantsi esinemise näiteid looduses ja tehnikas
schema:isPartOf	Seostab resonantsi näite nähtuse tekkimistingimusega
schema:isPartOf	Defineerib laine suurused lainepikkus, levimiskiirus, periood ja sagedus
schema:isPartOf	Selgitab lainenähtust laine suuruste abil
schema:isPartOf	Selgitab lainete peegeldumist
schema:isPartOf	Selgitab lainete interferentsi
schema:isPartOf	Selgitab lainete difraktsiooni
schema:isPartOf	Uurib arvutiimitatsiooniga lainete peegeldumist, interferentsi ja difraktsiooni
schema:isPartOf	Seostab lainenähtuse näite peegeldumise, interferentsi või difraktsiooniga
schema:isPartOf	Arvutab hõõrdejõudu seosest F = μN
schema:isPartOf	Arvutab elastsusjõudu seosest F = kΔl
schema:isPartOf	Arvutab keha kineetilist, potentsiaalset ja mehaanilist koguenergiat
schema:isPartOf	Arvutab laine levimiskiirust, lainepikkust ja sagedust
schema:isPartOf	Selgitab laetud kehade vastastikmõju elektrostaatilise välja kaudu
schema:isPartOf	Eristab ainet ja välja kui mateeria liike
schema:isPartOf	Defineerib elektrivälja tugevuse
schema:isPartOf	Arvutab elektrivälja tugevust jõu ja laengu suhtena
schema:isPartOf	Selgitab elektrilaengu jäävuse seadust
schema:isPartOf	Selgitab elektriväljade superpositsiooni printsiipi
schema:isPartOf	Selgitab Coulomb’i seadust
schema:isPartOf	Arvutab kahe punktlaengu vastastikmõju jõudu Coulomb’i seaduse abil
schema:isPartOf	Leiab mitme punktlaengu tekitatud väljatugevuse superpositsiooni printsiibi abil
schema:isPartOf	Selgitab elektrivälja jõujoone tähendust
schema:isPartOf	Joonistab staatilise elektrivälja jõujooned
schema:isPartOf	Määrab elektriväljas laenguga kehale mõjuva jõu suuna
schema:isPartOf	Selgitab pinge mõistet
schema:isPartOf	Arvutab pinget elektrivälja töö ja laengu suhtena
schema:isPartOf	Arvutab homogeenses elektriväljas pinget ja väljatugevust seosest E = U/d
schema:isPartOf	Defineerib magnetinduktsiooni
schema:isPartOf	Kirjeldab magnetvälja magnetinduktsiooni suuna ja suuruse abil
schema:isPartOf	Selgitab Lorentzi jõudu
schema:isPartOf	Joonistab magnetvälja jõujooned
schema:isPartOf	Määrab magnetväljas liikuvale laengule mõjuva Lorentzi jõu suuna
schema:isPartOf	Selgitab Ampere’i jõudu magnetväljas olevale voolujuhtmele
schema:isPartOf	Määrab magnetväljas voolujuhtmele mõjuva Ampere’i jõu suuna
schema:isPartOf	Arvutab magnetväljas olevale voolujuhtmele mõjuvat jõudu Ampere’i seaduse abil
schema:isPartOf	Defineerib magnetvoo
schema:isPartOf	Selgitab induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist magnetvoo muutumisel
schema:isPartOf	Seletab pööriselektrivälja tekkimist magnetvoo muutumisel
schema:isPartOf	Selgitab energia salvestamist elektriväljas
schema:isPartOf	Selgitab energia salvestamist magnetväljas
schema:isPartOf	Võrdleb elektri- ja magnetvälja energia salvestamise võimalusi
schema:isPartOf	Selgitab muutuva elektri- ja magnetvälja vastastikust tekitamist
schema:isPartOf	Selgitab elektromagnetlaine levimist elektri- ja magnetvälja mõistete abil
schema:isPartOf	Nimetab elektromagnetlainete skaala liigid lainepikkuse järgi
schema:isPartOf	Liigitab elektromagnetlainet lainepikkuse või sageduse järgi
schema:isPartOf	Paigutab elektromagnetlained skaalale
schema:isPartOf	Kirjeldab joonisel või arvutiimitatsiooniga valguse interferentsi
schema:isPartOf	Kirjeldab joonisel või arvutiimitatsiooniga valguse difraktsiooni
schema:isPartOf	Nimetab valguse interferentsi ja difraktsiooni rakendusi
schema:isPartOf	Selgitab valguse polarisatsiooni
schema:isPartOf	Seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas
schema:isPartOf	Selgitab valguse murdumist ja murdumisnäitajat
schema:isPartOf	Kirjeldab valguse spektriks lahutamise võimalusi
schema:isPartOf	Kavandab katse läbipaistva aine murdumisnäitaja määramiseks
schema:isPartOf	Teeb katse läbipaistva aine murdumisnäitaja määramiseks
schema:isPartOf	Selgitab joonspektri tekkimist aatomis
schema:isPartOf	Selgitab valguse dualismiprintsiipi
schema:isPartOf	Nimetab spektraalanalüüsi rakendusi
schema:isPartOf	Tuvastab aine koostise joonspektri põhjal
schema:isPartOf	Defineerib elektrivoolu tugevuse
schema:isPartOf	Arvutab elektrivoolu tugevust laengu ja aja kaudu
schema:isPartOf	Arvutab kahe paralleelse voolujuhtme vastastikmõju jõudu
schema:isPartOf	Arvutab laengu potentsiaalset energiat elektriväljas
schema:isPartOf	Arvutab magnetvoogu seosest Φ = BS cosα
schema:isPartOf	Arvutab induktsiooni elektromotoorjõudu magnetvoo muutumisest
schema:isPartOf	Arvutab Lorentzi jõudu seosest FL = qvB sinα
schema:isPartOf	Arvutab aine murdumisnäitajat seostest n = c/v ja n = sinα/sinβ
schema:isPartOf	Arvutab footoni energiat seosest E = hf
schema:isPartOf	Selgitab elektrivoolu tekkimist metallides vabade elektronide suunatud liikumisena
schema:isPartOf	Selgitab elektrivoolu tekkimist elektrolüütides ioonide liikumisena
schema:isPartOf	Selgitab elektrivoolu tekkimist gaasides ionisatsiooni tulemusena
schema:isPartOf	Võrdleb elektrivoolu laengukandjaid metallides, vedelikes ja gaasides
schema:isPartOf	Selgitab Ohmi seadust kogu vooluringi kohta
schema:isPartOf	Kavandab katse vooluallika elektromotoorjõu ja sisetakistuse määramiseks
schema:isPartOf	Teeb katse vooluallika elektromotoorjõu ja sisetakistuse määramiseks
schema:isPartOf	Analüüsib vooluallika emj ja sisetakistuse katse tulemusi
schema:isPartOf	Defineerib juhi takistuse ja eritakistuse
schema:isPartOf	Selgitab metalli eritakistuse sõltuvust temperatuurist
schema:isPartOf	Analüüsib graafiliselt metallide eritakistuse sõltuvust temperatuurist
schema:isPartOf	Selgitab dioodi ja LED-i ühesuunalist juhtivust
schema:isPartOf	Uurib katseliselt LED-i takistuse sõltuvust pingest ja polaarsusest
schema:isPartOf	Analüüsib LED-i voolu–pinge karakteristikku
schema:isPartOf	Selgitab pooljuhi juhtivuse tekkimist
schema:isPartOf	Selgitab pn-siirde tööpõhimõtet
schema:isPartOf	Nimetab pooljuhtseadmete rakendusi
schema:isPartOf	Seostab pooljuhtseadme tööpõhimõtet kasutusalaga
schema:isPartOf	Eristab vahelduvvoolu ja alalisvoolu
schema:isPartOf	Võrdleb vahelduv- ja alalisvoolu omadusi ja kasutust
schema:isPartOf	Analüüsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sõltuvuse graafikuid
schema:isPartOf	Selgitab generaatori toimimispõhimõtet
schema:isPartOf	Selgitab trafo toimimispõhimõtet
schema:isPartOf	Selgitab elektrienergia ülekandmist kõrgepingel kadude vähendamiseks
schema:isPartOf	Seostab trafo ja generaatori rolli vahelduvvooluvõrgus
schema:isPartOf	Nimetab ideaalgaasi mudeli tunnuseid
schema:isPartOf	Selgitab gaasi mikro- ja makroparameetrite seost
schema:isPartOf	Seostab gaasi makroparameetri mikroparameetriga
schema:isPartOf	Defineerib ideaalgaasi olekuvõrrandi
schema:isPartOf	Lahendab ideaalgaasi olekuvõrrandi abil probleemülesandeid
schema:isPartOf	Eristab isotermilist, isobaarilist ja isohoorilist protsessi
schema:isPartOf	Tuvastab graafikult isoprotsessi liigi
schema:isPartOf	Kasutab isoprotsesside graafikuid gaasi oleku muutuse analüüsimiseks
schema:isPartOf	Eristab avatud ja suletud süsteemi
schema:isPartOf	Liigitab termodünaamilise süsteemi avatuks või suletuks
schema:isPartOf	Selgitab termodünaamika I seadust
schema:isPartOf	Selgitab termodünaamika II seadust
schema:isPartOf	Selgitab kvalitatiivselt entroopia mõistet
schema:isPartOf	Lahendab termodünaamika I seaduse abil probleemülesandeid
schema:isPartOf	Analüüsib protsessi võimalikkust termodünaamika II seaduse abil
schema:isPartOf	Selgitab soojusmasina tööpõhimõtet
schema:isPartOf	Seostab termodünaamika seadusi soojusmasina tööpõhimõttega
schema:isPartOf	Selgitab taastuvenergiaallikate toimimise füüsikalisi põhimõtteid
schema:isPartOf	Analüüsib taastuvenergiaallika kasutuselevõtuga seotud probleeme
schema:isPartOf	Arvutab voolutugevust laengukandjate kontsentratsiooni ja kiiruse kaudu
schema:isPartOf	Selgitab Ohmi seadust vooluringi osa kohta
schema:isPartOf	Arvutab juhi takistust seosest R = ρl/S
schema:isPartOf	Arvutab vooluringi osa voolutugevust, pinget või takistust Ohmi seaduse abil
schema:isPartOf	Arvutab voolutugevust kogu vooluringis seosest I = ε/(R + r)
schema:isPartOf	Arvutab elektrivoolu tööd ja võimsust seostest A = IUΔt ning N = IU
schema:isPartOf	Arvutab ideaalse soojusmasina kasutegurit temperatuuride kaudu
schema:isPartOf	Selgitab vahelduvvoolu efektiivväärtuse mõistet
schema:isPartOf	Arvutab vahelduvvoolu efektiivväärtusi amplituudväärtustest
schema:isPartOf	Arvutab gaasi molekuli keskmist kineetilist energiat ja gaasi rõhku