Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000
Also as Turtle · JSON-LD · RDF/XML
| LCG purposes | Assessing the learner's knowledge or skill state |
|---|---|
| LCG purposes | Designing a personal learning path |
| LCG purposes | Opening up a learning outcome |
| LCG purposes | Selecting an assessment task or learning activity |
| conforms to profile | https://oppekava.edu.ee/a/Knobitite_kirjeldamise_ja_seostamise_reeglid#LCG-KNOBIT-0.1 |
| dcterms:description | Gümnaasiumi riikliku õppekava lisa 4 füüsika V kursuse õpitulemused knobititeks jaotatuna. et |
| dcterms:identifier | K12-SCOPE-51000 |
| dcterms:license | https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/ |
| dcterms:rights | Copyright 2026 Peep Küngas. Licensed under CC BY 4.0. |
| dcterms:title | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ et |
| owl:sameAs | https://oppekava.edu.ee/a/G%C3%BCmnaasiumi_f%C3%BC%C3%BCsika,_V_kursus_%E2%80%9EMikro-_ja_megamaailma_f%C3%BC%C3%BCsika%E2%80%9C |
| schema:license | https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/ |
| skos:note | audience: Gümnaasiumi õpilased, kes õpivad füüsikat et |
| skos:note | domain: Füüsika et |
| skos:note | level: Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4, Füüsika (osa 2: Mikro- ja megamaailma füüsika … Mikro- ja megamaailma füüsika) et |
Items and references
Ideaalgaasi eeldused edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51001
| dcterms:identifier | I-51001 |
|---|---|
| rdfs:label | Ideaalgaasi eeldused et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Milline väide kuulub ideaalgaasi mudeli eelduste hulka? (a) molekulid seisavad paigal; (b) molekulid tõmbuvad üksteisega tugevalt; (c) molekulide oma ruumala on gaasi ruumalaga võrreldes tühine; (d) molekulide põrked on mitteelastsed et |
| solvable with | set of Selgitab ideaalgaasi mudeli eeldusi |
Reaalgaasi kõrvalekalded edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51002
| dcterms:identifier | I-51002 |
|---|---|
| rdfs:label | Reaalgaasi kõrvalekalded et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Millal erineb reaalgaasi käitumine ideaalgaasi omast kõige enam? (a) kõrge temperatuuri ja kõrge rõhu korral; (b) madala temperatuuri ja kõrge rõhu korral; (c) madala temperatuuri ja madala rõhu korral; (d) kõrge temperatuuri ja madala rõhu korral et |
| solvable with | set of Selgitab reaalgaasi kõrvalekaldeid ideaalgaasi mudelist |
Mudelite võrdlemine edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51003
| dcterms:identifier | I-51003 |
|---|---|
| rdfs:label | Mudelite võrdlemine et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Hapnikku hoitakse kahes anumas: (A) 300 K ja 100 kPa, (B) 100 K ja 20 MPa. Kummas on ideaalgaasi mudel parem lähend? Põhjenda mudelite eelduste abil. et |
| solvable with | set of Võrdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid rõhu ja temperatuuri järgi |
Küllastunud aur edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51004
| dcterms:identifier | I-51004 |
|---|---|
| rdfs:label | Küllastunud aur et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mida tähendab, et aur on küllastunud? (a) aururõhk on null; (b) vedelikku ei ole enam; (c) aurustumine on lakanud molekulide liikumise tõttu; (d) aurustuvate ja kondenseeruvate molekulide arv ajaühikus on võrdne et |
| solvable with | set of Selgitab küllastunud auru ja dünaamilise tasakaalu mõistet |
Niiskuse liigid edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51005
| dcterms:identifier | I-51005 |
|---|---|
| rdfs:label | Niiskuse liigid et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Õhu absoluutne niiskus on 10 g/m³ ja sama temperatuuri juures küllastunud auru tihedus 20 g/m³. Milline väide on õige? (a) suhteline niiskus on 50 %; (b) absoluutne niiskus on 50 %; (c) suhteline niiskus on 200 %; (d) suhteline niiskus on 10 % et |
| solvable with | set of Eristab absoluutset ja suhtelist niiskust |
Kastepunkt edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51006
| dcterms:identifier | I-51006 |
|---|---|
| rdfs:label | Kastepunkt et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mis on kastepunkt? (a) temperatuur, mille juures õhk külmub; (b) temperatuur, mille juures suhteline niiskus on 0 %; (c) temperatuur, mille juures vesi keeb; (d) temperatuur, mille juures õhus olev veeaur muutub küllastunuks et |
| solvable with | set of Selgitab kastepunkti mõistet |
Kaste ja udu edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51007
| dcterms:identifier | I-51007 |
|---|---|
| rdfs:label | Kaste ja udu et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Selgetel öödel ilmub rohule kaste. Põhjenda, miks, kasutades mõisteid kastepunkt ja küllastunud aur. et |
| solvable with | set of Põhjendab udu ja kaste teket kastepunkti abil |
Suhtelise niiskuse arvutamine edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51008
| dcterms:identifier | I-51008 |
|---|---|
| rdfs:label | Suhtelise niiskuse arvutamine et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | calculation |
| schema:text | Õhu absoluutne niiskus on 9,2 g/m³. Sama temperatuuri juures on küllastunud auru tihedus 17,3 g/m³. Arvuta suhteline niiskus. et |
| solvable with | set of Arvutab suhtelise niiskuse protsendina |
Pindpinevus edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51009
| dcterms:identifier | I-51009 |
|---|---|
| rdfs:label | Pindpinevus et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Miks kipub veetilk võtma kerakuju? (a) molekulid tõrjuvad üksteist; (b) pinnakihi molekulid tõmbuvad sissepoole ja pind kahaneb minimaalseks; (c) õhk surub tilga kokku; (d) gravitatsioon tõmbab tilga laiali et |
| solvable with | set of Selgitab pindpinevust molekulidevaheliste jõudude abil |
Pindpinevuse koefitsient edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51010
| dcterms:identifier | I-51010 |
|---|---|
| rdfs:label | Pindpinevuse koefitsient et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Pindpinevuse koefitsient σ on arvuliselt võrdne: (a) vedeliku tiheduse ja pindala korrutisega; (b) pinda piirava joone pikkuse ühikule mõjuva pindpinevusjõuga; (c) pinnaelemendi massiga; (d) pinnale mõjuva jõu ja pindala jagatisega et |
| solvable with | set of Defineerib pindpinevuse koefitsiendi |
Märgamine edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51011
| dcterms:identifier | I-51011 |
|---|---|
| rdfs:label | Märgamine et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Vesi märgab klaasi, kui: (a) klaasi ja vee molekulide tõmme on tugevam kui vee molekulide omavaheline tõmme; (b) vee molekulide omavaheline tõmme on tugevam kui klaasi ja vee molekulide tõmme; (c) vesi ei tõmbu klaasiga üldse; (d) klaasi pind on alati sile et |
| solvable with | set of Selgitab märgamist ja mittemärgamist adhesiooni ja kohesiooni abil |
Kapillaarsus edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51012
| dcterms:identifier | I-51012 |
|---|---|
| rdfs:label | Kapillaarsus et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Miks tõuseb vesi klaasist kapillaartorus anuma veepinnast kõrgemale? (a) kapillaar imeb vett pumbana; (b) vesi aurustub kapillaaris; (c) õhurõhk on kapillaaris väiksem; (d) märgamine tõstab pinda ja pindpinevus tõmbab vedelikusamba üles et |
| solvable with | set of Selgitab vedeliku tõusu ja langust kapillaartorus |
Nähtuste näited edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51013
| dcterms:identifier | I-51013 |
|---|---|
| rdfs:label | Nähtuste näited et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Too kaks näidet loodusest ja kaks tehnikast, kus esineb pindpinevus, märgamine või kapillaarsus, ning nimeta iga näite juures nähtus. et |
| solvable with | set of Toob näiteid pindpinevuse, märgamise ja kapillaarsuse esinemise kohta looduses ja tehnikas |
Faasi mõiste edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51014
| dcterms:identifier | I-51014 |
|---|---|
| rdfs:label | Faasi mõiste et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mis on faasisiire? (a) aine üleminek ühest faasist teise; (b) aine tiheduse mõõtmine; (c) aine lahustumine vees; (d) aine keemilise koostise muutus et |
| solvable with | set of Defineerib faasi ja faasisiirde mõiste |
Aine olekud edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51015
| dcterms:identifier | I-51015 |
|---|---|
| rdfs:label | Aine olekud et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Millises olekus on molekulide vahekaugus keskmiselt suurim ja molekulid liiguvad peaaegu vabalt? (a) gaasilises; (b) vedelas; (c) tahkes; (d) kõigis ühesuguselt et |
| solvable with | set of Kirjeldab aine olekute molekulaarset ehitust |
Faasisiirded edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51016
| dcterms:identifier | I-51016 |
|---|---|
| rdfs:label | Faasisiirded et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Millist faasisiiret nimetatakse sublimeerumiseks? (a) gaasi vedelikuks; (b) tahke aine vedelikuks; (c) tahke aine otse gaasiks; (d) vedeliku tahkeks et |
| solvable with | set of Eristab faasisiirde liike |
Faasidiagrammi elemendid edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51017
| dcterms:identifier | I-51017 |
|---|---|
| rdfs:label | Faasidiagrammi elemendid et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mida näitab faasidiagrammil kolmikpunkt? (a) aine sulamissoojust; (b) aine kõrgeimat temperatuuri; (c) rõhku ja temperatuuri, mille juures kõik kolm faasi on tasakaalus; (d) aine keemispunkti normaalrõhul et |
| solvable with | set of Selgitab faasidiagrammi elemente |
Oleku lugemine diagrammilt edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51018
| dcterms:identifier | I-51018 |
|---|---|
| rdfs:label | Oleku lugemine diagrammilt et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | practical |
| schema:text | Vee faasidiagrammil on punkt A (rõhk 0,3 kPa, temperatuur −10 °C) ja punkt B (rõhk 101 kPa, temperatuur 50 °C). Määra, millises olekus on vesi punktides A ja B. et |
| solvable with | set of Määrab faasidiagrammilt aine oleku rõhu ja temperatuuri järgi |
Faasisiirete analüüs edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51019
| dcterms:identifier | I-51019 |
|---|---|
| rdfs:label | Faasisiirete analüüs et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Vee temperatuuri hoitakse −10 °C juures ja rõhku alandatakse 101 kPa-lt 0,1 kPa-ni. Nimeta toimuv faasisiire ja põhjenda vee faasidiagrammi abil. et |
| solvable with | set of Analüüsib faasidiagrammi järgi faasisiirdeid rõhu ja temperatuuri muutumisel |
Einsteini võrrand edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51020
| dcterms:identifier | I-51020 |
|---|---|
| rdfs:label | Einsteini võrrand et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mida väljendab võrrand hf = A + E_k? (a) valguse kiiruse sõltuvust sagedusest; (b) aine soojusmahtuvust; (c) elektroni laengu jäävust; (d) footoni energia jaguneb väljumistööks ja elektroni kineetiliseks energiaks et |
| solvable with | set of Selgitab Einsteini võrrandit välisfotoefekti kohta |
Väljumistöö ja lävisagedus edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51021
| dcterms:identifier | I-51021 |
|---|---|
| rdfs:label | Väljumistöö ja lävisagedus et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Fotoefekti lävisagedus on: (a) elektronide kiirus metallis; (b) suurim sagedus, mille korral fotoefekt toimub; (c) madalaim valguse sagedus, mille korral metallist hakkavad elektronid välja lööma; (d) footoni mass et |
| solvable with | set of Defineerib väljumistöö ja lävisageduse |
Fotoefekti arvutus edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51022
| dcterms:identifier | I-51022 |
|---|---|
| rdfs:label | Fotoefekti arvutus et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | calculation |
| schema:text | Tseesiumi väljumistöö on 1,9 eV. Metalli valgustatakse valgusega, mille footoni energia on 3,1 eV. Arvuta väljuvate elektronide maksimaalne kineetiline energia (1 eV = 1,6·10⁻¹⁹ J) eV-des ja džaulides. et |
| solvable with | set of Arvutab välisfotoefektil väljuvate elektronide maksimaalse kineetilise energia |
Sisefotoefekt edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51023
| dcterms:identifier | I-51023 |
|---|---|
| rdfs:label | Sisefotoefekt et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mis toimub sisefotoefektil? (a) valgus lööb elektronid aine pinnalt välja vaakumisse; (b) aine soojeneb ja sulab; (c) footonid muutuvad elektronideks; (d) valguse toimel tekivad aines vabad laengukandjad ja elektrijuhtivus kasvab et |
| solvable with | set of Selgitab sisefotoefekti |
Fotoefektide võrdlus edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51024
| dcterms:identifier | I-51024 |
|---|---|
| rdfs:label | Fotoefektide võrdlus et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Võrdle välis- ja sisefotoefekti kahe tunnuse järgi: (1) kuhu elektron satub; (2) millist tehnilist seadet nähtus kasutab. et |
| solvable with | set of Võrdleb välis- ja sisefotoefekti |
Leiulaine edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51025
| dcterms:identifier | I-51025 |
|---|---|
| rdfs:label | Leiulaine et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mida väidab leiulaine hüpotees? (a) valgus koosneb ainult osakestest; (b) liikuval osakesel, näiteks elektronil, on lainelised omadused, lainepikkusega λ = h/p; (c) elektron on alati paigal; (d) laine ei saa kanda energiat et |
| solvable with | set of Selgitab leiulaine mõistet |
Elektronide difraktsiooni katse edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51026
| dcterms:identifier | I-51026 |
|---|---|
| rdfs:label | Elektronide difraktsiooni katse et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mida täheldati elektronkiire suunamisel õhukesele kristallile? (a) elektronid läbisid kristalli ilma suunda muutmata; (b) elektronid peegeldusid alati täpselt tagasi; (c) tekkis difraktsioonipilt, mis sarnaneb röntgenkiirte difraktsioonile; (d) kristall hakkas helendama et |
| solvable with | set of Kirjeldab elektronide difraktsiooni katset |
Difraktsiooni põhjendus edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51027
| dcterms:identifier | I-51027 |
|---|---|
| rdfs:label | Difraktsiooni põhjendus et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Selgita, miks tekib kristallilt läbinud elektronkiire taha difraktsioonipilt. Kasuta leiulaine mõistet ja seost lainepikkuse ning kristalli aatomite vahekaugusega. et |
| solvable with | set of Põhjendab elektronide difraktsioonipildi teket leiulaine abil |
Nanoosake edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51028
| dcterms:identifier | I-51028 |
|---|---|
| rdfs:label | Nanoosake et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mis suurusjärgus on nanoosakeste mõõtmed? (a) 1 – 100 nm; (b) 1 – 100 mm; (c) 10⁻¹⁵ – 10⁻¹⁴ m; (d) 10⁻⁶ – 10⁻³ m et |
| solvable with | set of Defineerib nanoosakese mõiste ja mõõtkava |
Nanoosakeste omadused edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51029
| dcterms:identifier | I-51029 |
|---|---|
| rdfs:label | Nanoosakeste omadused et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Miks erinevad nanoosakeste omadused sama aine suuremate tükkide omadest? (a) nanoosakesed ei koosne aatomitest; (b) suur osa aatomeid asub pinnal ja ilmnevad kvantefektid; (c) nende mass on null; (d) nad on alati radioaktiivsed et |
| solvable with | set of Selgitab nanoosakeste eripäraseid omadusi |
Osakeste võrdlus edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51030
| dcterms:identifier | I-51030 |
|---|---|
| rdfs:label | Osakeste võrdlus et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Võrdle vesinikuaatomit, veemolekuli ja 10 nm kuldosakest mõõtmete ning osakeses sisalduvate aatomite arvu poolest ning too üks omadus, milles kuldosake erineb suuremast kullatükist. et |
| solvable with | set of Võrdleb aatomeid ja molekule nanoosakestega |
Nanotehnoloogia rakendused edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51031
| dcterms:identifier | I-51031 |
|---|---|
| rdfs:label | Nanotehnoloogia rakendused et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Milline on nanotehnoloogia rakendus? (a) elektrienergia ülekanne õhuliinil; (b) tuumkütuse lõhustamine; (c) hõbenanoosakestega antibakteriaalsed riided; (d) metalli valtsimine et |
| solvable with | set of Nimetab nanotehnoloogia rakendusi |
Eriseoseenergia edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51032
| dcterms:identifier | I-51032 |
|---|---|
| rdfs:label | Eriseoseenergia et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Eriseoseenergia on: (a) aatomi ionisatsioonienergia; (b) elektronkatte seoseenergia; (c) tuuma kogu energia; (d) tuuma seoseenergia ühe nukleoni kohta et |
| solvable with | set of Defineerib eriseoseenergia |
Eriseoseenergia graafik edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51033
| dcterms:identifier | I-51033 |
|---|---|
| rdfs:label | Eriseoseenergia graafik et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Eriseoseenergia ja massiarvu graafikul on maksimum massiarvu 56 ümber. Kas energia vabaneb, kui tuum massiarvuga 235 lõhustub kaheks tuumaks massiarvuga umbes 120, ning kas siis, kui kaks massiarvuga 2 tuuma liituvad massiarvuga 4 tuumaks? Põhjenda graafiku kuju abil. et |
| solvable with | set of Analüüsib eriseoseenergia ja massiarvu sõltuvuse graafikut |
Energia vabanemine lõhustumisel edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51034
| dcterms:identifier | I-51034 |
|---|---|
| rdfs:label | Energia vabanemine lõhustumisel et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Miks vabaneb energia raske tuuma lõhustumisel? (a) nukleonide arv kasvab; (b) tuum neelab neutroneid ilma muutuseta; (c) saadustuumade eriseoseenergia on suurem ja vahe vabaneb; (d) saadustuumade eriseoseenergia on väiksem et |
| solvable with | set of Selgitab tuumaenergia vabanemist lõhustumisel |
Energia vabanemine sünteesil edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51035
| dcterms:identifier | I-51035 |
|---|---|
| rdfs:label | Energia vabanemine sünteesil et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Miks vabaneb energia kergete tuumade liitumisel? (a) tuumad kaovad; (b) tekkiva tuuma eriseoseenergia on suurem; (c) tuumad kaotavad nukleonid; (d) elektronid liituvad tuumadega et |
| solvable with | set of Selgitab tuumaenergia vabanemist sünteesil |
Massidefekt edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51036
| dcterms:identifier | I-51036 |
|---|---|
| rdfs:label | Massidefekt et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Miks on tuuma mass väiksem kui selle nukleonide masside summa? (a) mass sõltub temperatuurist; (b) elektronid kannavad massi ära; (c) osa massile vastavast energiast on eraldunud tuuma seoseenergiana; (d) osa nukleonidest kaob et |
| solvable with | set of Selgitab massidefekti ja massi ning energia ekvivalentsi |
Poolestusaeg edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51037
| dcterms:identifier | I-51037 |
|---|---|
| rdfs:label | Poolestusaeg et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Aine poolestusaeg on 5 päeva. Kui suur osa algsetest radioaktiivsetest tuumadest on järel 10 päeva pärast? (a) pool; (b) kaheksandik; (c) kõik; (d) veerand et |
| solvable with | set of Selgitab radioaktiivse lagunemise seadust ja poolestusaega |
Dateerimise meetod edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51038
| dcterms:identifier | I-51038 |
|---|---|
| rdfs:label | Dateerimise meetod et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mille põhjal määratakse radiosüsiniku meetodil orgaanilise leiu vanus? (a) leiu massi põhjal; (b) leiu soojusmahtuvuse põhjal; (c) leiu värvi põhjal; (d) ¹⁴C ja ¹²C suhte muutumise põhjal pärast organismi surma et |
| solvable with | set of Selgitab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust |
Dateerimise näited edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51039
| dcterms:identifier | I-51039 |
|---|---|
| rdfs:label | Dateerimise näited et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Nimeta kaks näidet radioaktiivse dateerimise kasutamisest: millist objekti dateeritakse, millist isotoopi kasutatakse ja millise ajaskaalaga. et |
| solvable with | set of Toob näiteid radioaktiivse dateerimise rakendamise kohta |
Ahelreaktsioon edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51040
| dcterms:identifier | I-51040 |
|---|---|
| rdfs:label | Ahelreaktsioon et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mida tähendab kriitiline mass? (a) aine mass, mis ei lõhustu; (b) vähim lõhustuva aine mass, mille korral ahelreaktsioon püsib; (c) reaktori kogumass; (d) kütusevarda kaal et |
| solvable with | set of Selgitab ahelreaktsiooni ja kriitilist massi |
Tuumareaktor edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51041
| dcterms:identifier | I-51041 |
|---|---|
| rdfs:label | Tuumareaktor et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mis on moderaatori ülesanne tuumareaktoris? (a) neelata kõik neutronid; (b) aeglustada neutrone, et need lõhustaksid tuumi; (c) kaitsta ümbrust gammakiirguse eest; (d) jahutada turbiini et |
| solvable with | set of Selgitab tuumareaktori ehitust ja tööpõhimõtet |
Tuumaenergeetika eelised edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51042
| dcterms:identifier | I-51042 |
|---|---|
| rdfs:label | Tuumaenergeetika eelised et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Too kolm tuumaenergeetika eelist söeelektrijaama kõrval ja põhjenda neist üht. et |
| solvable with | set of Analüüsib tuumaenergeetika eeliseid |
Tuumaenergeetika ohud edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51043
| dcterms:identifier | I-51043 |
|---|---|
| rdfs:label | Tuumaenergeetika ohud et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Too kaks tuumaenergeetikaga seonduvat ohtu ja kirjelda, kuidas ühte neist vähendatakse. et |
| solvable with | set of Analüüsib tuumaenergeetikaga seonduvaid ohte |
Kiirguse liigid edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51044
| dcterms:identifier | I-51044 |
|---|---|
| rdfs:label | Kiirguse liigid et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Milline kiirgus koosneb heeliumituumadest? (a) gammakiirgus; (b) alfakiirgus; (c) beetakiirgus; (d) röntgenkiirgus et |
| solvable with | set of Kirjeldab alfa-, beeta- ja gammakiirguse olemust |
Kiirguse liikide võrdlus edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51045
| dcterms:identifier | I-51045 |
|---|---|
| rdfs:label | Kiirguse liikide võrdlus et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Järjesta alfa-, beeta- ja gammakiirgus läbitungimisvõime kasvavas järjekorras ning põhjenda, miks nende ionisatsioonivõime erineb. et |
| solvable with | set of Võrdleb ioniseeriva kiirguse liike läbitungimis- ja ionisatsioonivõime järgi |
Kiirguse bioloogiline toime edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51046
| dcterms:identifier | I-51046 |
|---|---|
| rdfs:label | Kiirguse bioloogiline toime et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mida väljendab ekvivalentdoosi ühik siivert (Sv)? (a) allika aktiivsust; (b) poolestusaega; (c) kiirguse bioloogilist mõju, arvestades kiirguse liiki; (d) kiirguse sagedust et |
| solvable with | set of Selgitab ioniseeriva kiirguse bioloogilist toimet |
Kiirgusdoosi hindamine edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51047
| dcterms:identifier | I-51047 |
|---|---|
| rdfs:label | Kiirgusdoosi hindamine et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Töötaja saab aastas 2 mSv, patsient ühe röntgenpildi korral 0,1 mSv. Võrdle neid doose loodusliku taustaga 2,4 mSv aastas ja hinda, kas kumbki neist ohustab tervist ägedalt. et |
| solvable with | set of Analüüsib ioniseeriva kiirguse mõju elusorganismidele |
Kiirguskaitse põhimõtted edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51048
| dcterms:identifier | I-51048 |
|---|---|
| rdfs:label | Kiirguskaitse põhimõtted et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Milline loetelu sisaldab kiirguskaitse põhimõtteid? (a) allika avamine ja õhutamine; (b) kiiritusaja lühendamine, kauguse suurendamine, varjestus; (c) kiiritusaja pikendamine, lähenemine allikale; (d) soojendamine, jahutamine, kuivatamine et |
| solvable with | set of Nimetab kiirguskaitse põhimõtteid |
Kiirguskaitse valik edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51049
| dcterms:identifier | I-51049 |
|---|---|
| rdfs:label | Kiirguskaitse valik et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Gammakiirgusallikaga töötatakse 1 m kauguselt. Nimeta kolm viisi doosi vähendamiseks ja selgita, miks alfakiirguse varjestamiseks piisab paberilehest, gammakiirguse jaoks aga mitte. et |
| solvable with | set of Analüüsib kiirguskaitse võimalusi kiirguse liigi ja olukorra järgi |
Päikesesüsteemi koostisosad edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51050
| dcterms:identifier | I-51050 |
|---|---|
| rdfs:label | Päikesesüsteemi koostisosad et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Milline loetelu sisaldab ainult Päikesesüsteemi koostisosi? (a) Maa, Orioni udukogu, Päike; (b) Jupiter, Linnutee, Veenus; (c) Päike, Sirius, Mars, Andromeeda; (d) Päike, Jupiter, Kuu, Halley komeet et |
| solvable with | set of Nimetab Päikesesüsteemi põhilisi koostisosi |
Astronoomiline ühik edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51051
| dcterms:identifier | I-51051 |
|---|---|
| rdfs:label | Astronoomiline ühik et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Üks astronoomiline ühik on ligikaudu: (a) valgusaasta; (b) Kuu kaugus Maast; (c) Maa keskmine kaugus Päikesest, 1,5·10¹¹ m; (d) Päikese raadius et |
| solvable with | set of Defineerib astronoomilise ühiku |
Päikesesüsteemi liikumine edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51052
| dcterms:identifier | I-51052 |
|---|---|
| rdfs:label | Päikesesüsteemi liikumine et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mida kirjeldab planeetide tiirlemine? (a) juhuslikku liikumist; (b) liikumist ümber Maa; (c) liikumist ainult ümber oma telje; (d) liikumist ümber Päikese ligikaudu samas tasapinnas ja samas suunas et |
| solvable with | set of Kirjeldab Päikesesüsteemi koostisosade liikumist |
Mõõtmete võrdlus edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51053
| dcterms:identifier | I-51053 |
|---|---|
| rdfs:label | Mõõtmete võrdlus et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | calculation |
| schema:text | Päikese raadius on ligikaudu 109 Maa raadiust ja Jupiteri raadius 11 Maa raadiust. Mitu korda on Päike Jupiterist suurem? Mitu Jupiteri kaugust Päikesest (5,2 AU) mahub Neptuuni kaugusse (30 AU)? et |
| solvable with | set of Võrdleb Päikesesüsteemi koostisosade mõõtmeid |
Liikumise võrdlus edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51054
| dcterms:identifier | I-51054 |
|---|---|
| rdfs:label | Liikumise võrdlus et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Merkuur tiirleb 0,39 AU kaugusel ja Neptuun 30 AU kaugusel. Võrdle nende tiirlemisperioode ja põhjenda, kumb liigub Päikese ümber aeglasemalt. et |
| solvable with | set of Võrdleb Päikesesüsteemi koostisosade liikumist |
Tähe teke edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51055
| dcterms:identifier | I-51055 |
|---|---|
| rdfs:label | Tähe teke et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mis tingimusel hakkab gaasi- ja tolmupilv tähe eelastmeks kokku tõmbuma? (a) pilv hakkab kiirgama gammakiirgust; (b) pilv kaotab kogu massi; (c) pilv jahtub nullini; (d) gravitatsioon ületab pilve osas gaasi rõhu et |
| solvable with | set of Selgitab tähtede teket tähtedevahelisest gaasi- ja tolmupilvest |
Tähe arenemisjärgud edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51056
| dcterms:identifier | I-51056 |
|---|---|
| rdfs:label | Tähe arenemisjärgud et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mis järgneb Päikese-sarnase tähe peajadale? (a) supernoova ja must auk; (b) tähe kohene kustumine; (c) neutrontäht; (d) punane hiid ja seejärel valge kääbus et |
| solvable with | set of Kirjeldab tähe arenemisjärke |
Planeedisüsteemide teke edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51057
| dcterms:identifier | I-51057 |
|---|---|
| rdfs:label | Planeedisüsteemide teke et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Kuidas tekivad planeedid? (a) Päike paiskab planeedid pöörlemisel välja; (b) supernoova kustub planeediks; (c) komeet muutub planeediks; (d) protoplanetaarses kettas koonduvad tolmuterad suuremateks kehadeks et |
| solvable with | set of Selgitab planeedisüsteemide tekkimist protoplanetaarsest kettast |
Tähe lõppstaadium edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51058
| dcterms:identifier | I-51058 |
|---|---|
| rdfs:label | Tähe lõppstaadium et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Kaks tähte: üks Päikese massiga, teine 20 korda massiivsem. Kuidas erinevad nende lõppstaadiumid ja miks? et |
| solvable with | set of Põhjendab tähe lõppstaadiumi tema massi põhjal |
Galaktika ehitus edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51059
| dcterms:identifier | I-51059 |
|---|---|
| rdfs:label | Galaktika ehitus et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mis asub tüüpilise spiraalgalaktika keskmes? (a) üks täht; (b) tihe tuumik, sageli ülimassiivne must auk; (c) tühjus; (d) ainult gaas et |
| solvable with | set of Kirjeldab galaktikate ehitust |
Galaktikate tüübid edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51060
| dcterms:identifier | I-51060 |
|---|---|
| rdfs:label | Galaktikate tüübid et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Milline galaktika on ellipsikujuline ja sisaldab vähe gaasi ning peamiselt vanu tähti? (a) elliptiline; (b) kettgalaktika selgete harudega; (c) spiraal; (d) ebakorrapärane et |
| solvable with | set of Eristab galaktikate tüüpe |
Galaktikate liigitamine edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51061
| dcterms:identifier | I-51061 |
|---|---|
| rdfs:label | Galaktikate liigitamine et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Liigita kolm galaktikat spiraal-, elliptiliseks või ebakorrapäraseks: A on ketas selgete spiraalharudega; B on sile ovaalne, koosneb punastest vanadest tähtedest; C on kindla kujuta, palju noori tähti. et |
| solvable with | set of Liigitab galaktikaid kuju järgi tüüpidesse |
Galaktikate evolutsioon edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51062
| dcterms:identifier | I-51062 |
|---|---|
| rdfs:label | Galaktikate evolutsioon et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Kuidas võivad galaktikad areneda? (a) nad ei muutu kunagi; (b) ainult kahanedes; (c) muutudes planeetideks; (d) kokkupõrgete ja ühinemiste teel ning tähetekke käigus et |
| solvable with | set of Selgitab galaktikate evolutsiooni |
Universumi paisumine edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51063
| dcterms:identifier | I-51063 |
|---|---|
| rdfs:label | Universumi paisumine et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Mida tähendab kaugete galaktikate spektrijoonte punanihe? (a) galaktikad lähenevad; (b) galaktikad eemalduvad meist; (c) galaktikad ei liigu; (d) galaktikad on punased et |
| solvable with | set of Selgitab universumi paisumist punanihke vaatluste põhjal |
Suure Paugu tõendid edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51064
| dcterms:identifier | I-51064 |
|---|---|
| rdfs:label | Suure Paugu tõendid et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Milline vaatlus toetab Suure Paugu teooriat? (a) päikeseplekid; (b) komeetide tiirlemine; (c) kosmiline reliktkiirgus; (d) Kuu faasid et |
| solvable with | set of Nimetab Suure Paugu teooria vaatluslikke tõendeid |
Universumi arenguetapid edu:Question
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51065
| dcterms:identifier | I-51065 |
|---|---|
| rdfs:label | Universumi arenguetapid et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | multiple_choice |
| schema:text | Millises järjekorras tekkisid universumi arengus ained ja struktuurid? (a) tähed, aatomituumad, algosakesed; (b) algosakesed, aatomituumad, aatomid, tähed ja galaktikad; (c) aatomid, galaktikad, tähed, tuumad; (d) galaktikad, aatomid, algosakesed et |
| solvable with | set of Kirjeldab universumi arenguetappe pärast Suurt Pauku |
Suure Paugu põhjendus edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51066
| dcterms:identifier | I-51066 |
|---|---|
| rdfs:label | Suure Paugu põhjendus et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | short_answer |
| schema:text | Too kaks vaatlusandmetel põhinevat argumenti Suure Paugu teooria kasuks ja selgita, mida kumbki näitab universumi arengu kohta. et |
| solvable with | set of Põhjendab Suure Paugu teooriat vaatlusandmetega |
Pindpinevuse arvutus edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51067
| dcterms:identifier | I-51067 |
|---|---|
| rdfs:label | Pindpinevuse arvutus et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | calculation |
| schema:text | Raami liikuva külje pikkus on 0,050 m ja sellele on tõmmatud seebikile (kaks pinda), σ = 0,040 N/m. Arvuta liikuvale küljele mõjuv pindpinevusjõud ning kile pindenergia suurenemine, kui külg nihkub 0,10 m. et |
| solvable with | set of Arvutab pindpinevuse koefitsiendi abil pindpinevusjõudu ja pindenergiat |
Seoseenergia arvutus edu:Task
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#I-51068
| dcterms:identifier | I-51068 |
|---|---|
| rdfs:label | Seoseenergia arvutus et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| schema:learningResourceType | calculation |
| schema:text | Heelium-4 tuuma massidefekt on 0,0304 u (1 u = 931,5 MeV/c²). Arvuta tuuma seoseenergia MeV-des ja eriseoseenergia nukleoni kohta. et |
| solvable with | set of Arvutab tuuma seoseenergia massidefekti järgi |
Reaalgaasi ja ideaalgaasi mudelid edu:LearningOutcome
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#RE-51001
| dcterms:description | Võrdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid. et |
|---|---|
| dcterms:identifier | RE-51001 |
| dcterms:source | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“, V kursus, õpitulemus 1 et |
| includes knobit | Võrdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid rõhu ja temperatuuri järgi |
| rdfs:label | Reaalgaasi ja ideaalgaasi mudelid et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| skos:notation | V kursus, õpitulemus 1 |
Küllastunud aur ja niiskus edu:LearningOutcome
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#RE-51002
| dcterms:description | Kasutab küllastunud auru, absoluutse niiskuse, suhtelise niiskuse ja kastepunkti mõistet ning seostab neid ilmastikunähtustega. et |
|---|---|
| dcterms:identifier | RE-51002 |
| dcterms:source | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“, V kursus, õpitulemus 2 et |
| includes knobit | Põhjendab udu ja kaste teket kastepunkti abil |
| includes knobit | Arvutab suhtelise niiskuse protsendina |
| rdfs:label | Küllastunud aur ja niiskus et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| skos:notation | V kursus, õpitulemus 2 |
Pindpinevus, märgamine ja kapillaarsus edu:LearningOutcome
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#RE-51003
| dcterms:description | Selgitab pindpinevust, märgamist ja kapillaarsust ning toob näiteid nende nähtuste esinemise kohta looduses ja tehnikas. et |
|---|---|
| dcterms:identifier | RE-51003 |
| dcterms:source | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“, V kursus, õpitulemus 3 et |
| includes knobit | Toob näiteid pindpinevuse, märgamise ja kapillaarsuse esinemise kohta looduses ja tehnikas |
| rdfs:label | Pindpinevus, märgamine ja kapillaarsus et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| skos:notation | V kursus, õpitulemus 3 |
Aine olekud ja faasisiirded edu:LearningOutcome
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#RE-51004
| dcterms:description | Kirjeldab aine olekuid, kasutades faasi ja faasisiirde mõistet, ning analüüsib faasidiagrammi toel faasisiirdeid erinevatel rõhkudel ja temperatuuridel. et |
|---|---|
| dcterms:identifier | RE-51004 |
| dcterms:source | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“, V kursus, õpitulemus 4 et |
| includes knobit | Defineerib faasi ja faasisiirde mõiste |
| includes knobit | Kirjeldab aine olekute molekulaarset ehitust |
| includes knobit | Määrab faasidiagrammilt aine oleku rõhu ja temperatuuri järgi |
| includes knobit | Analüüsib faasidiagrammi järgi faasisiirdeid rõhu ja temperatuuri muutumisel |
| rdfs:label | Aine olekud ja faasisiirded et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| skos:notation | V kursus, õpitulemus 4 |
Fotoefekt edu:LearningOutcome
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#RE-51005
| dcterms:description | Rakendab Einsteini võrrandit välisfotoefekti kohta ning võrdleb välis- ja sisefotoefekti. et |
|---|---|
| dcterms:identifier | RE-51005 |
| dcterms:source | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“, V kursus, õpitulemus 5 et |
| includes knobit | Arvutab välisfotoefektil väljuvate elektronide maksimaalse kineetilise energia |
| includes knobit | Võrdleb välis- ja sisefotoefekti |
| rdfs:label | Fotoefekt et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| skos:notation | V kursus, õpitulemus 5 |
Elektronide difraktsioon edu:LearningOutcome
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#RE-51006
| dcterms:description | Selgitab elektronide difraktsiooni, kasutades leiulaine mõistet. et |
|---|---|
| dcterms:identifier | RE-51006 |
| dcterms:source | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“, V kursus, õpitulemus 6 et |
| includes knobit | Põhjendab elektronide difraktsioonipildi teket leiulaine abil |
| rdfs:label | Elektronide difraktsioon et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| skos:notation | V kursus, õpitulemus 6 |
Nanoosakesed edu:LearningOutcome
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#RE-51007
| dcterms:description | Võrdleb aatomeid ja molekule nanoosakestega ning teab nanotehnoloogia rakendusi. et |
|---|---|
| dcterms:identifier | RE-51007 |
| dcterms:source | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“, V kursus, õpitulemus 7 et |
| includes knobit | Võrdleb aatomeid ja molekule nanoosakestega |
| includes knobit | Nimetab nanotehnoloogia rakendusi |
| rdfs:label | Nanoosakesed et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| skos:notation | V kursus, õpitulemus 7 |
Tuumaenergia vabanemine edu:LearningOutcome
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#RE-51008
| dcterms:description | Analüüsib eriseoseenergia ja massiarvu sõltuvuse graafikut ning selgitab tuumaenergia vabanemist tuumade lõhustumis- ja sünteesireaktsioonide käigus. et |
|---|---|
| dcterms:identifier | RE-51008 |
| dcterms:source | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“, V kursus, õpitulemus 8 et |
| includes knobit | Analüüsib eriseoseenergia ja massiarvu sõltuvuse graafikut |
| includes knobit | Selgitab tuumaenergia vabanemist lõhustumisel |
| includes knobit | Selgitab tuumaenergia vabanemist sünteesil |
| rdfs:label | Tuumaenergia vabanemine et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| skos:notation | V kursus, õpitulemus 8 |
Radioaktiivne dateerimine edu:LearningOutcome
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#RE-51009
| dcterms:description | Seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob näiteid selle meetodi rakendamise kohta. et |
|---|---|
| dcterms:identifier | RE-51009 |
| dcterms:source | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“, V kursus, õpitulemus 9 et |
| includes knobit | Selgitab radioaktiivse lagunemise seadust ja poolestusaega |
| includes knobit | Toob näiteid radioaktiivse dateerimise rakendamise kohta |
| rdfs:label | Radioaktiivne dateerimine et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| skos:notation | V kursus, õpitulemus 9 |
Tuumareaktorid ja tuumaenergeetika edu:LearningOutcome
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#RE-51010
| dcterms:description | Seletab tuumareaktorite üldist tööpõhimõtet ning analüüsib tuumaenergeetika eeliseid ja sellega seonduvaid ohte. et |
|---|---|
| dcterms:identifier | RE-51010 |
| dcterms:source | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“, V kursus, õpitulemus 10 et |
| includes knobit | Selgitab ahelreaktsiooni ja kriitilist massi |
| includes knobit | Analüüsib tuumaenergeetika eeliseid |
| includes knobit | Analüüsib tuumaenergeetikaga seonduvaid ohte |
| rdfs:label | Tuumareaktorid ja tuumaenergeetika et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| skos:notation | V kursus, õpitulemus 10 |
Ioniseeriv kiirgus edu:LearningOutcome
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#RE-51011
| dcterms:description | Võrdleb ioniseeriva kiirguse liike, analüüsib ioniseeriva kiirguse mõju elusorganismidele ning võimalusi kiirguskaitseks. et |
|---|---|
| dcterms:identifier | RE-51011 |
| dcterms:source | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“, V kursus, õpitulemus 11 et |
| includes knobit | Võrdleb ioniseeriva kiirguse liike läbitungimis- ja ionisatsioonivõime järgi |
| includes knobit | Analüüsib ioniseeriva kiirguse mõju elusorganismidele |
| includes knobit | Analüüsib kiirguskaitse võimalusi kiirguse liigi ja olukorra järgi |
| rdfs:label | Ioniseeriv kiirgus et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| skos:notation | V kursus, õpitulemus 11 |
Päikesesüsteem edu:LearningOutcome
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#RE-51012
| dcterms:description | Võrdleb Päikesesüsteemi põhiliste koostisosade mõõtmeid ja liikumist. et |
|---|---|
| dcterms:identifier | RE-51012 |
| dcterms:source | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“, V kursus, õpitulemus 12 et |
| includes knobit | Võrdleb Päikesesüsteemi koostisosade mõõtmeid |
| includes knobit | Võrdleb Päikesesüsteemi koostisosade liikumist |
| rdfs:label | Päikesesüsteem et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| skos:notation | V kursus, õpitulemus 12 |
Tähtede evolutsioon ja planeedisüsteemid edu:LearningOutcome
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#RE-51013
| dcterms:description | Selgitab tähtede evolutsiooni ja planeedisüsteemide tekkimist. et |
|---|---|
| dcterms:identifier | RE-51013 |
| dcterms:source | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“, V kursus, õpitulemus 13 et |
| includes knobit | Selgitab tähtede teket tähtedevahelisest gaasi- ja tolmupilvest |
| includes knobit | Selgitab planeedisüsteemide tekkimist protoplanetaarsest kettast |
| includes knobit | Põhjendab tähe lõppstaadiumi tema massi põhjal |
| rdfs:label | Tähtede evolutsioon ja planeedisüsteemid et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| skos:notation | V kursus, õpitulemus 13 |
Galaktikad edu:LearningOutcome
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#RE-51014
| dcterms:description | Selgitab galaktikate ehitust ja evolutsiooni. et |
|---|---|
| dcterms:identifier | RE-51014 |
| dcterms:source | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“, V kursus, õpitulemus 14 et |
| includes knobit | Kirjeldab galaktikate ehitust |
| includes knobit | Liigitab galaktikaid kuju järgi tüüpidesse |
| includes knobit | Selgitab galaktikate evolutsiooni |
| rdfs:label | Galaktikad et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| skos:notation | V kursus, õpitulemus 14 |
Universumi teke ja areng edu:LearningOutcome
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#RE-51015
| dcterms:description | Selgitab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria põhjal. et |
|---|---|
| dcterms:identifier | RE-51015 |
| dcterms:source | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“, V kursus, õpitulemus 15 et |
| includes knobit | Kirjeldab universumi arenguetappe pärast Suurt Pauku |
| includes knobit | Põhjendab Suure Paugu teooriat vaatlusandmetega |
| rdfs:label | Universumi teke ja areng et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| skos:notation | V kursus, õpitulemus 15 |
Probleemülesannete seosed edu:LearningOutcome
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#RE-51016
| dcterms:description | Rakendab probleemülesandeid lahendades järgmisi seoseid: φ = a/A · 100%; σ = F/l = E/S; hf = A + m_e·v²/2; E_s = Δm·c². et |
|---|---|
| dcterms:identifier | RE-51016 |
| dcterms:source | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“, V kursus, õpitulemus 16 et |
| includes knobit | Arvutab suhtelise niiskuse protsendina |
| includes knobit | Arvutab välisfotoefektil väljuvate elektronide maksimaalse kineetilise energia |
| includes knobit | Arvutab pindpinevuse koefitsiendi abil pindpinevusjõudu ja pindenergiat |
| includes knobit | Arvutab tuuma seoseenergia massidefekti järgi |
| rdfs:label | Probleemülesannete seosed et |
| schema:isPartOf | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ |
| skos:notation | V kursus, õpitulemus 16 |
Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ schema:CreativeWork
https://knobit.org/id/register/K12-SCOPE-51000#REF-51000
| dcterms:identifier | REF-51000 |
|---|---|
| dcterms:publisher | Vabariigi Valitsus |
| dcterms:title | Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4 „Loodusained“, 2.2 Füüsika, V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ et |
| skos:note | target level: Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 4, Füüsika (osa 2: Mikro- ja megamaailma füüsika … Mikro- ja megamaailma füüsika) et |